INDONÉZIA NO TIMOR-LESTE HAMETIN DIPLOMÁSIA SAÚDE FRONTEIRA NO TEKNOLÓJIA IHA SEMINÁRIU INTERNASIONÁL.
Asuntu
INDONÉZIA NO TIMOR-LESTE HAMETIN DIPLOMÁSIA SAÚDE FRONTEIRA NO TEKNOLÓJIA IHA SEMINÁRIU INTERNASIONÁL.
Data Publica
09 Dec 2025
Descrisaun
Jakarta 6 Dezembru 2025; Vise-Ministru ba Operasionalizasaun Ospitál (VMOH-sigla poreugés) dr. Flávio Brandão Mendes de Araújo hamutuk ho kandidatu Doutoramentu na'in 11 husi Fakuldade Saúde Públika no Siénsia Médicas, Universidade da Páz, partisipa iha Semináriu Internasionál ne'ebé maka realiza husi FKM Universidade Indonézia ba Dala-7 ho Tema "Saúde Jerasaun Tuir mai Teknolójia, Seguransa, Saúde Mentál no Komunidade ba Futuru ida-ne'ebé Reziliente"
Semináriu Internasionál ne'e oinsá Indonézia ho Timor-Leste hametin Diplomásia Saúde Fronteira no Teknolójia oinsá atu hametin reziliénsia saúde iha área fronteira sira no rezolve ameasa moras hada’et no la hada’et iha era dijitál.
Semináriu ida-ne’e atrai atensaun públiku nian tanba aprezenta polítiku xave rejionál na’in rua mai husi Vise-Ministru Saúde Repúblika Indonézia, Prof. Dr. Dante Saksono Harbuwono, no Vise-Ministru Saúde Timor-Leste, dr. Flávio Brandão M. de Araújo. Prezensa hosi figura rua ne’e marka pasu importante ida iha kooperasaun bilaterál hodi hametin sistema saúde iha fronteira, partikularmente hodi prevene propagasaun moras transnasionál no hadi’a servisu promotivu no preventivu ba populasaun vulnerável sira iha Nusa Tenggara Timor no rejiaun Oecusse.
Kolaborasaun Saúde ne'e oinsá iha Fronteira atu Ajenda Estratéjiku ida ba nasaun rua rejiaun fronteira Indonézia-Timor Leste nu’udar pontu krítiku ba kontrolu TBC, malária, HIV/SIDA, zoonoze, no ameasa moras la hada’et (NCDs) hanesan diabetes no hipertensaun.
Vise-Ministra Saúde na’in rua subliña importánsia husi integra sistema vijilánsia dijitál sira, monitorizasaun ba populasaun sira-ne'ebé maka movel tebes, tanba telemedisina no ba deteksaun lalais,
hodi hametin rede laboratóriu entre nasaun rua ne'e.
"Transformasaun saúde nasionál labele akontese mesak, rejiaun fronteira sira presiza polítika konjunta, sistema dijitál integradu, no empoderamentu komunidade nian hanesan vanguarda saúde públika nian," dehan Reitór UI, Prof. Dr. Ir. Heri Hermansyah iha nia diskursu abertura.
Dekanu Fakuldade Saúde Públika, UI, Prof. dr. Mondastri Korib Sudaryant, akresenta semináriu ne’e nu’udar momentu ba Indonézia atu sai sentru pensamentu estratéjiku kona-ba saúde mundiál.
"Saúde Jerasaun tuirmai maka kombinasaun ida hosi teknolójia, seguransa profisionál, saúde mentál, no reziliénsia komunidade nian. FKM UI iha kompromisu atu lori mudansa ida-ne'e," nia hatete.
Kontribuisaun akadémiku doutoramentu Joven sira husi Fakuldade Saúde Públika, Universidade Indonézia, Promove Diplomásia Saúde Globál Semináriu internasionál ida-ne’e, inisiativa ida husi estudante sira husi Programa Doutoramentu iha Saúde Públika, Fakuldade Saúde Públika, Universidade Indonézia, hatudu kapasidade husi jerasaun sientista Indonézia nian ida atu lidera fórum globál sira no hamosu kolaborasaun internasionál.
Tópiku sira-ne'ebé diskute reflete dezafiu sira husi era foun ida maka, saúde dijitál no intelijénsia artifisiál, seguransa no esgotamentu traballadór saúde nian, saúde mentál komunidade nian, transformasaun polítika sira kuidadu primáriu nian, no preparasaun komunidade nian ba risku globál sira.
Péritu Internasionál sira diskute Saúde no Seguransa Okupasionál, no Futuru Saúde Globál nian, eventu ida-ne'e konta ho péritu sira hosi Estadus Unidus, Malázia, Austrália, no Timor-Leste, inklui Prof. Sang Daniel Choi (Universidade George Mason, EUA) diskuti interasaun sira entre ema no teknolójia iha servisu fatin modernu, inklui dezafiu sira ba seguransa no moris-di'ak traballadór nian.
Dr. Hazil Zakaria (Malázia)
Aprezenta ho tópiku "AI ba Estadu Mentál ne'ebé di'ak Liu," explora utilizasaun algorítmu intelijente sira hodi identifika, halo predisaun, no prevene moras mentál sira.
Dr. Agus Azhari Nur, MPH (Global Diabetes Compact) Aprezenta modelu dezenvolvimentu AI ida ba triajen risku Diabetes Mellitus Tipu 2, ne'ebé iha potensiál atu transforma estratéjia sira prevensaun moras la hada'et nian iha nível populasaun.
Dra. Mellisa Rahmandani, SKM, M.K.K.K. (RSUI) diskuti implementasaun ICMATT (Modelu Jestaun Fadiga Kognitiva Integradu) iha mitigasaun risku fadiga no seguransa traballadór saúde sira iha ospitál sira.
Dr. Avelino Guterres Correia, MPHS (Universidade da Páz, Timor-Leste)
Aprezenta estratéjia transformasaun saúde públika Timor-Leste nian, ho foku ba hakbiit komunidade lokál sira.
AI, Saúde Mentál, no Seguransa hanesan Pilár sira ba reziliénsia Saúde iha Futuru liuhusi diskusaun painél no sesaun polítika sira, semináriu ne’e subliña katak, AI la'ós de'it instrumentu ida, maibé komponente sentrál ida ba transformasaun saúde públika nian, Saúde mentál tenke hetan tratamentu hanesan ho saúde fíziku, Seguransa profisionál no jestaun risku fadiga maka fundasaun ba servisu kuidadu saúde ho kualidade, Komunidade lokál sira iha papél estratéjiku iha reziliénsia saúde nian.
FKM UI Fakuldade Saúde Públika, Universidade Indonézia, maka instituisaun edukasionál saúde públika ida-ne'ebé lidera iha Sudeste Aziátiku, ne'ebé partisipa ativamente iha peskiza, inovasaun, no diplomásia saúde globál.
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus