TÉKNIKU SEKRETARIA ESTADU BA IGUALDADE BA PARTISIPA ONA LANSAMENTU OFISIÁL MATADALAN ASEAN ATU RESPONDE KAZAMENTU LABARIK NO KAZAMENTU FORSADA IHA KONTESTU TRÁFIKU EMA, NO SORUMUTUK KONSULTASAUN ACWC IHA INDONÉZIA

18 Dec 2025
Press Release Image
Asuntu

TÉKNIKU SEKRETARIA ESTADU BA IGUALDADE BA PARTISIPA ONA LANSAMENTU OFISIÁL MATADALAN ASEAN ATU RESPONDE KAZAMENTU LABARIK NO KAZAMENTU FORSADA IHA KONTESTU TRÁFIKU EMA, NO SORUMUTUK KONSULTASAUN ACWC IHA INDONÉZIA

Data Publica

18 Dec 2025

Descrisaun

Jakarta, 25-26 fulan-novembru tinan 2025___Xefe-Departamentu Média no Komunikasaun-SEI, Sra. Idina de Fátima Araújo reprezenta SEI hamutuk ho delegasaun husi INDICCA I.P - MSSI, partisipa ona iha lansamentu Ofisiál Matadalan ASEAN nian atu responde ba Kazamentu Labarik no Kazamentu Forsada iha Kontestu Tráfiku Ema, no Sorumutuk Konsultasaun Komisaun ASEAN ba Promosaun no Protesaun Direitu Feto no Labarik (ACWC-sigla Inglés), iha loron 25-26 fulan-novembru tinan 2025 iha Sekretariadu ASEAN, Jakarta, Indonézia.

Objetivu husi eventu ne’e mak formalmente introdús no promove Matadalan ASEAN nian hanesan enkuadramentu polítika rejionál ida atu prevene no responde ba kazamentu labarik no kazamentu forsada iha kontestu tráfiku ema iha Estadu-membru ASEAN nian laran tomak; Haforsa partilla kompriensaun no kompromisu entre Estadu-Membru ASEAN sira kona-ba ligasaun entre kazamentu labarik, kazamentu forsada, violénsia bazeia ba jéneru, no tráfiku ema; Fornese plataforma ida ba konsultasaun no diálogu entre reprezentante ACWC sira, órgaun setoriál relevante ASEAN nian, no parte interesada xave sira kona-ba implementasaun efetiva Matadalan sira iha nivel nasionál no rejionál sira; Troka prátika di'ak, lisaun sira ne'ebé aprende ona, no dezafiu sira atu hasoru labarik no kazamentu forsada no proteje feto no labarik sira husi tráfiku ema iha ASEAN laran; Hasa'e koordenasaun no kooperasaun entre mekanizmu ASEAN, Instituisaun nasionál no parseiru sira atu asegura aprosimasaun multi-setoriál no sentru ba sobrevivente hodi responde ba labarik no kazamentu forsada; Identifika asaun no rekomendasaun prioridade sira atu suporta operasionalizasaun, monitorizasaun, no relatóriu ba Matadalan sira-ne'e tuir kompromisu ASEAN nian kona-ba direitus umanus, igualdade jéneru, no protesaun labarik; no Reafima kompromisu koletivu ASEAN nian atu proteje direitu no dignidade feto no labarik sira-nian, no atu promove esforsu rejionál sira hodi prevene tráfiku ema iha forma hotu-hotu.

ACWC hamriik iha Komisaun ASEAN kona-ba Promosaun no Protesaun Direitu Feto no Labarik, órgaun inter-governamentál ida iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN) ne'ebé harii iha tinan 2010 atu promove igualdade jéneru no proteje populasaun vulnerável sira iha rejiaun ne'e, aliña ho padraun direitus umanus internasionál sira hanesan CEDAW no Komisaun Direitu ba Labarik (CRC-sigla Inglés). Ninia servisu foka liu ba promosaun empoderamentu feto no labarik sira-nian moris-di'ak liuhusi polítika, programa no implementasaun padraun sira iha Estadu membru ASEAN nian laran tomak.

Foku importante sira ne’ebé diskute ona iha sorumutu ne’e mak Relasaun entre Kazamentu Labarik, Kazamentu Forsada no Tráfiku Ema- Diskute kona-ba oinsá kazamentu labarik no kazamentu forsada sai hanesan forma ida husi esplorasaun no tráfiku ema, liuliu hasoru feto no labarik; Apresentasaun no Esplikasaun Matadalan ASEAN- Apresenta objetivu, prinsípiu no abodajen prinsipál Matadalan ASEAN nian atu prevene no responde ba kazamentu labarik no kazamentu forsada iha kontestu trafiku ema; Abordajen Sensitivu ba Jéneru no Direitu Labarik- Diskute nesesidade atu implementa politika no programa sira ne’ebé foka ba direitu feto no labarik, inklui abordajen sentrada ba vítima; Papél no Responsabilidade Estadus Membru ASEAN- Troka hanoin kona-ba papél Governu nian iha nivel nasionál atu adapta no implementa Matadalan ASEAN, inklui reforma lei, polítika públika no mekanizmu protesaun; Kooperasaun Inter-Setoriál no Inter-ASEAN- Foku ba importánsia koordenasaun entre komisaun ASEAN relevante, ministériu sira, forsa seguransa, sistema justisa, no sosiedade sivíl; Partilla Esperiénsia, Prátika Di’ak no Dezafiu- Estadus Membru partilla esperiénsia kona-ba prevensaun, protesaun vítima, prosesu justisa, no re-integrasaun vítima kazamentu labarik no trafiku ema; Monitorizasaun, Avaliasaun no Relatóriu- Diskute mekanizmu atu monitoriza implementasaun Matadalan, inklui koleta dadus, relatóriu periódiku, no indikadór rejionál; no Rekomendasaun no Asaun Prioridade ba tempu oin mai- Identifika asaun prioridade no rekomendasaun konkretu hodi asegura Matadalan ASEAN bele implementa ho efetivu iha nivel nasionál no rejionál.#Média SEI#

Fontes: https://www.facebook.com/share/p/1ZxdiYGPDM/

Galeria
Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus