𝐆𝐑𝐔𝐏𝐔 𝐓𝐑𝐀𝐁𝐀𝐋𝐋𝐔 𝐈𝐍𝐓𝐄𝐑𝐌𝐈𝐍𝐈𝐒𝐓𝐄𝐑𝐈Á𝐋 𝐁Á 𝐂𝐈𝐁𝐄𝐑 𝐒𝐈𝐆𝐔𝐑𝐀𝐍𝐒𝐀 (𝐆𝐓𝐈𝐂𝐒) 𝐄𝐍𝐊𝐎𝐍𝐓𝐑𝐔 𝐇𝐎 𝐄𝐊𝐈𝐏𝐀 𝐀𝐒𝐄𝐒Ó𝐑 𝐒𝐘𝐂𝐍𝐄 𝐄𝐌𝐏𝐑𝐄𝐙𝐀 𝐀𝐔𝐒𝐓𝐑Á𝐋𝐈𝐀 𝐍𝐈𝐀𝐍.

10 Feb 2026
Press Release Image
Asuntu

𝐆𝐑𝐔𝐏𝐔 𝐓𝐑𝐀𝐁𝐀𝐋𝐋𝐔 𝐈𝐍𝐓𝐄𝐑𝐌𝐈𝐍𝐈𝐒𝐓𝐄𝐑𝐈Á𝐋 𝐁Á 𝐂𝐈𝐁𝐄𝐑 𝐒𝐈𝐆𝐔𝐑𝐀𝐍𝐒𝐀 (𝐆𝐓𝐈𝐂𝐒) 𝐄𝐍𝐊𝐎𝐍𝐓𝐑𝐔 𝐇𝐎 𝐄𝐊𝐈𝐏𝐀 𝐀𝐒𝐄𝐒Ó𝐑 𝐒𝐘𝐂𝐍𝐄 𝐄𝐌𝐏𝐑𝐄𝐙𝐀 𝐀𝐔𝐒𝐓𝐑Á𝐋𝐈𝐀 𝐍𝐈𝐀𝐍.

Data Publica

10 Feb 2026

Descrisaun

Dili, 10 Fevereiru 2026

Grupu Traballu Interministeriál bá Ciber Siguransa (GTICS) tersa ohin kontinua halo diskusaun ho ekipa asesór sycne empreza Austrália nian hodi halo introdusaun Análiza Lakuna Seguransa Sibernétika bá Governu Timor-Leste.

Enkontru ne'e prezide husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira no hetan partisipasaun husi membru GICS, reprezentantes husi Embaixada no Governu Austrália nomos empreza australiana Scyne Advisory, ne’ebé espesializada bá apoiu estratéjiku iha setór públiku, liuliu iha área jestaun risku, siberseguransa no transformasaun dijitál.

Iha introdusaun ne’e Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng.Miguel Marques Gonçalves Manetelu hateten Timor-Leste iha hela faze importante ida iha ninia viajen dijitál. Análize lakuna seguransa sibernétika ne'ebé hetan apoiu husi DFAT maka oportunu no nesesáriu. Nu'udar nasaun harii servisu dijitál barak liután no asesu bá internet aumenta, risku foun sira mós mosu. Governu Timor-Leste presiza abilidade forte hodi proteje hasoru ameasa sibernétika, mantein servisu esensiál sira seguru no kumpre rejionál responsabilidade sira, inklui adezaun bá ASEAN.

Bainhira servisu governu nian sira muda bá online no ema barak liu uza internet, posibilidade bá atake sibernétiku sira aumenta. Atake sira bele inklui naok dadus, ransomware no fraude online ne'ebé bele afeta sidadaun sira no instituisaun sira.

“Ami nia objetivu prinsipál maka atu komprende Timor-Leste nia situasaun atuál seguransa sibernétika nian. Ami sei verifika oinsá ida-ne'e koresponde padraun internasionál no enkuadramentu rejionál sira. dehan Ministru Manetelu.

“Ami sei buka lakuna ka frakeza sira iha aprosimasaun atuál. Ami mós sei kompara prátika sira ne'ebé eziste ho protesaun polítika seguransa nian. Bazeia bá ida ne’e, ami sei fó konsellu prátiku hodi hametin seguransa. Ida ne’e sei ajuda hamenus risku bá ema, informasaun, riku soin no fasilidade sira” tenik Ministru Manetelu.

SNIE no PCM mós aprezenta TOR Grúpu Traballu Interministeriál seguransa sibernetika sesaun ne’e bá Internationál Cyber Security working group bazeia bá despaisu husi PM No. 021/PM/X/2025 kona-bá kriasaun grúpu traballu seguransa sibernetika.

Objetivu husi sorumutu ida-ne’e maka atu enkuadra envolvimentu parseirus internasionál nian iha serbisu GICS ne’ebé la’o hela, liuliu iha apoiu tékniku bá análize lakunas no dezenvolvimentu roteiru nasionál siberseguransa nian, atu bele asegura abordajen ida ne’ebé koordenada, estruturada no aliñada ho prioridades nasionál.

Sesaun ne’e fó mós oportunidade atu haklean diálogu institusionál kona-bá dezafiu sira ne’ebé iha relasaun ho protesaun infraestruturas nasionál ne’ebé krítiku, liuliu bá Kabu Submarinu Timor-Leste (TLSSC, sigla iha lian inglés), nune’e mós atu klarifika prinsípiu artikulasaun entre entidades nasionál no parseirus esternu, enkuantu respeita kompeténsia institusionál no soberania Estadu.

Grupu Traballu Interministeriál kona-bá Siberseguransa ne’e kompostu husi membrus Governu no dirijentes instituisaun-xave Estadu nian, ho koordenasaun polítika husi Prezidénsia Konsellu Ministrus no sei hala’o sorumutu téknika, institusionál lubun ida ho entidades setór komunikasaun, seguransa, justisa nomos supervizaun finanseira, husi loron 9 to’o 12 fulan-fevereiru.

Sorumutu sira ne’e hanesan parte husi esforsu kontínua Governu nian hodi reforsa preparasaun nasionál iha área seguransa dijitál no asegura resposta integrada ida bá riskus ne’ebé mosu iha área siberespasu.

https://sdi.gov.tl/ministerio/presrealease/create 

𝐌𝐞́𝐝𝐢𝐚 𝐌𝐓𝐊

Galeria
Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus