Parlamentu Nasionál, liu husi Komisaun D, Diskute Lei Konkorénsia

12 Feb 2026
Press Release Image
Asuntu

Parlamentu Nasionál, liu husi Komisaun D, Diskute Lei Konkorénsia

Data Publica

12 Feb 2026

Descrisaun

Diskusaun ne’e hala’o iha loron 4 to’o 6 fulan Fevereiru 2026, ne’ebé partisipa hosi Ministeriu Transportes no Komunikasaun, Miguel Marques Manetelu, nu’udar Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku em Ezersísiu, no Vise-Ministru Komérsiu no Indústria, Augusto Júnior Trindade. Diskusaun foka ba Proposta Lei Konkorénsia ne’ebé atu regula atividade komérsiu no merkadu iha Timor-Leste.

Lei Konkorénsia ninia objetivu atu kontribui ba kresimentu ekonómiku nasional, promove kompetisaun saudavel iha merkadu, no atrai investimentu kualidade. Proposta lei ida ne’e hato’o hosi Governu liu husi Ministeriu Koordenadór Asuntu Ekonómiku, no aprova ona iha faze jeneralidade iha Parlamento Nasionál, no agora tama ba diskusaun espesialidade, inklui analize ba total Artigu 29.

Objetivu prinsipál husi lei ida ne’e mak atu prevene mál prátika komérsiu, inklui manipulasaun folin sasan iha merkadu, no evita prátika anti-konkorénsia hanesan monopóliu, nune’e bele kria ambiente negósiu ne’ebé justu no transparénte.

Deputadu Antoninho Bianco, membru Komisaun D husi Bankada FRETILIN, iha ninia intervensaun hateten katak prinsipiu konkorénsia tenki haree liu ba realidade merkadu lokal, liuliu ba kios ki’ik no empréza mikro sira. Nia husu ba Governu atu garante katak kompetisaun merkadu la bele halo mate maluk kios ki’ik sira, no tenki iha proteksaun ba emprendedór ki’ik sira, iha kuadru kompetisaun livre ne’ebé mos kontribui ba selu taxa ba Estadu.

Deputadu ne’e subliña mós katak lei ida ne’e tenki aplika ba empréza privadu sira atu garante katak ema hotu tenki lao tuir regra no lei ne’ebé vigora, hodi proteje interese povu no konsumedór sira.

Iha intervista, Ministru Transportes no Komunikasaun em Ezersísiu nu’udar Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku hateten katak, ho adezaun Timor-Leste ba organizasaun internasionál hanesan WTO, OMC no ASEAN, merkadu nasional bele enfrenta risku prátika anti-konkorénsia no monopóliu. Tanba ne’e, lei konkorénsia importante tebes hodi garante kompetisaun ne’ebé saudavel no difini klaramente limite prátika anti-konkorénsia.

Ministru ne’e rekoñese katak merkadu livre la signifika Estadu la bele intervir. Intervensaun Estadu presiza halo ho justisa no transparénsia, hodi responde preokupasaun populasaun kona-ba impaktu merkadu livre ne’ebé bele afeta empréza lokal, liuliu empréza Timor-oan sira.

Ho aprovasaun Lei Konkorénsia, Governu espera bele regula no promove kompetisaun saudavel, fó oportunidade ba emprendedór Timor-oan sira atu konkore iha merkadu, maibé la halo destrusaun ba sistema merkadu nasional.

Governu mós rekoñese katak dezafiu boot mak implementasaun lei. Maski lei barak vigora ona, iha tempu barak implementasaun enfrenta problema. Tanba ne’e, lei ida ne’e fó tempu ba Governu hodi prepara mekanismu implementasaun, ho períodu tranzisaun loron 180, no iha loron 90, primeiru Governu sei estabelese entidade responsavél ba implementasaun lei.

Ministru ne’e hateten nia optimizmu katak Timor-Leste iha kapasidade umana hodi implementa lei ida ne’e. Nia lembra katak iha tinan 2002, iha duvida barak kona-ba kapasidade Timor-oan sira, maibé ohin loron Timor-Leste iha joven sira ne’ebé estuda iha rai liur no fila mai ho koñesimentu no matenek profisionál atu kontribui ba dezenvolvimentu nasional.

Depois diskusaun, redasaun final no sei lori ba Parlamentu Nasionál ba final globál, Proposta Lei Konkorénsia sei haruka ba Prezidente da Republika atu promulga. Lei ne’e sei tama ba vigor depois períodu tranzisaun loron 180, ho tempu loron 90 loron ba Governu atu halo preparasaun teknika no institusionál nesisáriu.

Diskusaun lei refere hetan partisipasaun hosi deputadu sira husi Komisaun D – Komisaun Asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu, inklui Prezidente Komisaun D, Deputadu Ricardo Baptista (CNRT); Vise-Presidente, Deputadu Manuel Henrique Noronha (PD); Sekretáriu, Deputadu Saul Salvador H. J. Amaral (CNRT); no membru sira husi bankada CNRT, KHUNTO, PLP no FRETILIN, hamutuk ho reprezentante Governu, asesór no média sira. (©MediaGAP)

Fontes: Parlamentu Nasionál, liu husi Komisaun D, Diskute Lei Konkorénsia | Portal GVMAP

Galeria

Laiha Imajen iha Galeria

Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus