Parlamentu Nasionál aprova ho unanimidade Lei Pestisida
Asuntu
Parlamentu Nasionál aprova ho unanimidade Lei Pestisida
Data Publica
12 Feb 2026
Descrisaun
Parlamentu Nasionál, segunda-feira, loron 02 fulan Janeiru tinan 2026, hala’o diskusaun iha jeneralidade ba Proposta Lei n.º 21/VI (2.ª) – Lei Pestisida, ne’ebé anteriormente baixa ba Komisaun D atu halo análize no audiénsia ho parte sira husi Governu, universidade, setór privadu no sosiedade sivil.
Esforsu ne’e reflete komprímisu forte husi Parlamentu Nasionál, liuliu Komisaun D, atu halo desizaun ne’ebé bazeia ba dadus partisipativu no prosesu transparante.
Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta (MAPPF), Marcos da Cruz, hateten katak proposta Lei Pestisida ne’e iha baze forte iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL), ne’ebé determina katak Estadu iha responsabilidade fundamentál atu garante dezenvolvimentu ekonómiku, siénsia no teknolójia, hodi regula setór sosiál no ekonómiku atu responde ba nesesidade no bem-estar povu nian. Nudar ne’e, Estadu iha obrigasaun atu orienta no regula setór xave sira, inklui agrikultura, pekuária, peskas no floresta.
Governante ne’e haktuir tanba polítika Governu iha setór ida ne’e mak transforma prátika agrikultura subsisténsia ba agrikultura moderna, ho objetivu atu hasa’e kuantidade no kualidade produsaun, hodi orienta ba merkadu iha rai-laran no mos ba exportasaun.
Iha oportunidade ne’e, Deputada Cedelizia Faria dos Santos, husi bankada CNRT, apresia esforsu IX Governu, liuliu MAPPF, ne’ebé tau duni importánsia ba Lei Pestisida, tanba Timor-Leste tama ona iha ASEAN, nune’e presiza aselera no harmoniza lei sira ho padraun rejionál.
Deputada ne’e mós husu Governu atu tau konsiderasaun ba relatóriu pareser Komisaun D nian, ne’ebé akumula rekomendasaun barak husi audiénsia ho liña ministériu sira no parte relevante sira, inklui setór akadémiku.
Iha relatóriu pájina 14, rekomendasaun ida husi Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) konsideradu pertinente tebes, tanba subliña katak wainhira lei ne’e tama iha vigor, presiza fó protesaun ba saúde agrikultór sira, liuliu komunidade iha área rurál, tanba sira mak utilizadór pestisida ne’ebé barak liu.
Entretantu, Deputadu José da Cruz, husi bankada FRETILIN, kestiona katak iha proposta lei ne’e seidauk define klaru pestisida sira ne’ebé proibidu no pestisida sira ne’ebé bele uza, konsidera katak pestisida iha tipu rua, hanesan sintétiku no orgániku ka biopestisida. Tanba ne’e, nia hateten presiza iha definisaun no espisifikasaun ne’ebé klaru atu povu bele kompriende ho di’ak.
Iha artigu 38 husi proposta lei, hatuur katak hafoin lei aprovada, Governu sei iha tempu loron 120 ka fulan haat atu halo regulamentasaun, inklui hodi aprova dekretu-lei sira ne’ebé presiza, atu orienta agrikultór sira kona-ba oinsá uza pestisida ho seguru, hodi evita impaktu negativu ba sira nia vida no saúde.
Deputadu husi bankada opozisaun mós subliña nesesidade atu iha infraestrutura fomigasaun ho pitu sanitáriu ne’ebé adekuadu iha estrutura kontrolu pesti, liuliu bainhira hala’o atividade importasaun no exportasaun. Tanba wainhira la implementa ho di’ak, situasaun ne’e bele prejudika importadór no exportadór sira, tanba nasaun sira seluk presiza sertifikasaun fomigasaun no pitu sanitáriu atu simu produtu husi rai li’ur.
Hatan ba preokupasaun Deputadu sira, Ministru MAPPF hateten katak realidade hatudu bainhira moderniza prátika agrikultura no hasa’e produsaun no produtividade agríkula atu responde ba nesesidade povu nian, utilizasaun insumu sira, inklui pestisida, tende atu aumenta.
Ministru ne’e reálça katak, maski pestisida bele fó protesaun ba ai-horis no hasa’e produsaun, sira mós bele hamosu risku boot wainhira uza la tuir regulamentu klaru no bainhira falta koñesementu kona-ba perigu sira. Ho razaun ne’e, presiza estabelese baze legál ne’ebé klaru no komprensivu atu regula siklu moris pestisida nian. Ne’e la’ós de’it kestaun tékniku, maibé obrigasaun konstitusionál Estadu nian atu proteje saúde públika, saúde animál sira, meiu ambiente no dezenvolvimentu sustentável.
Proposta Lei Pestisida ne’e estabelese kuadru legál kompletu atu ajuda Governu regula utilizasaun pestisida iha territóriu nasionál, hahú husi lisensamentu importasaun no exportasaun, produsaun no distribuisaun, transportasaun, rejistu obrigatóriu ba produtu sira hotu, kontrolu kualidade no seguransa, jestaun uza, armazeniamentu no eliminasaun rízidu sira.
Proposta lei ne’e elabora ho apoiu husi parseiru sira, kompostu husi kapítulu sia ho artigu hamutuk 39.
Plenáriu Parlamentu Nasionál iha períodu ordem do dia, ne’ebé prezide husi Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, hetan partisipasaun máximu husi deputadu sira, ho prezensa husi Ministru Agrikultura, dirijente no ekipa téknika husi MAPPF. (©MediaGVMAP)
Fontes: Parlamentu Nasionál aprova ho unanimidade Lei Pestisida | Portal GVMAP
Galeria
Laiha Imajen iha Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus