𝐕𝐢𝐬𝐞-𝐌𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭𝐫𝐮 𝐊𝐨𝐦𝐞́𝐫𝐬𝐢𝐮 𝐧𝐨 𝐈𝐧𝐝𝐮́𝐬𝐭𝐫𝐢𝐚 𝐑𝐞𝐚𝐟𝐢𝐫𝐦𝐚 𝐊𝐨𝐦𝐩𝐫𝐨𝐦𝐢𝐬𝐮 𝐓𝐢𝐦𝐨𝐫-𝐋𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐢𝐡𝐚 𝐈𝐦𝐩𝐥𝐞𝐦𝐞𝐧𝐭𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐊𝐨𝐦𝐢𝐭𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐀𝐒𝐄𝐀𝐍 𝐧𝐨 𝐅𝐨𝐫𝐭𝐚𝐥𝐞𝐬𝐢𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐏𝐚𝐝𝐫𝐚𝐮𝐧 𝐍𝐚𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚𝐥

19 Feb 2026
Press Release Image
Asuntu

𝐕𝐢𝐬𝐞-𝐌𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭𝐫𝐮 𝐊𝐨𝐦𝐞́𝐫𝐬𝐢𝐮 𝐧𝐨 𝐈𝐧𝐝𝐮́𝐬𝐭𝐫𝐢𝐚 𝐑𝐞𝐚𝐟𝐢𝐫𝐦𝐚 𝐊𝐨𝐦𝐩𝐫𝐨𝐦𝐢𝐬𝐮 𝐓𝐢𝐦𝐨𝐫-𝐋𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐢𝐡𝐚 𝐈𝐦𝐩𝐥𝐞𝐦𝐞𝐧𝐭𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐊𝐨𝐦𝐢𝐭𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐀𝐒𝐄𝐀𝐍 𝐧𝐨 𝐅𝐨𝐫𝐭𝐚𝐥𝐞𝐬𝐢𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐏𝐚𝐝𝐫𝐚𝐮𝐧 𝐍𝐚𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚𝐥

Data Publica

19 Feb 2026

Descrisaun

Dili, 16 Fevereiru 2026

Vise-Ministru Komérsiu no Indústria, Sr. Augusto Júnior Trindade, kapasidade hanesan (Senior Economic Oficial Meeting) SEOM Lead Timor-Leste, reuniaun ho delegasaun Embaxada Australia iha Timor-Leste, iha Gabinete Vise Ministru, Fomentu Mandarin, Segunda-feira ohin.

Vise Ministru atual Lider SEOM Timor-Leste hato'o apresiasaun boot ba Governu Austrália ba ninia apoiu kontínua no parseria estratéjika ho Timor-Leste, liu husi Programa PROSIVU ne'ebé kontribui ba fortalese kapasidade institusionál no preparasaun Timor-Leste ba adesaun ASEAN.

Iha ninia intervensaun, Vise-Ministru hateten katak agora hanesan Estadu Membru Plenu ASEAN, Timor-Leste foka ona ba implementasaun efetiva komitmentu sira iha kuadru ASEAN Economic Community (AEC). Governu daudaun finaliza hela National Implementation Roadmap 2026-2030, ne'ebé inklui planu asaun setoriál, mekanizmu koordinasaun institusionál, no identificasaun nesesidade asisténsia téknika atu garante katak komitmentu ASEAN bele tradús ba reforma konkreta iha nivel doméstiku.

Ministeriu Komérsiu no Indústria (MCI) iha papél importante iha koordinasaun akordu ekonómiku ASEAN inklui área padrãu no avaliasaun konformidade. Enkuantu Institute for Quality of Timor-Leste (IQTL) hala'o funsaun téknika, MCI asegura aliñamentu entre polítika padraun nasional no polítika komérsiu, no reprezenta Timor-Leste iha mekanizmu ekonómiku ASEAN, inklui iha kuadru Senior Economic Officials Meeting (SEOM). Vise-Ministru subliña katak padraun la'ós de'it asuntu tékniku, maibé elementu xave ba fasilitasaun komérsiu, asesu merkadu no dezenvolvimentu indústrial.

Iha kontestu ASEAN, área padraun no avaliasaun konformidade tama iha responsabilidade SEOM. Tan ne'e, partisipasaun efetiva Timor-Leste presiza kapasidade téknika, prontidaun institusionál, koordinasaun inter-ministeriál no aliñamentu regulatóriu ho prátika di'ak ASEAN. Prioridade kapasidade inklui dezenvolvimentu padraun, sistema akreditasaun, redasaun regulamentu tékniku no aplikasaun Good Regulatory Practice (GRP).

Vise-Ministru mos hatete katak Ministeriu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEC), hanesan Sekretariadu Nasional ASEAN, sei organiza Enkontru ho Parseiru Dezenvolvimentu sira atu aprezenta kuadru Roadmap Nasional no buka apoiu koordinadu iha área sira ne'ebé identifikadu hosi ministeriu relevante, inklui padraun no konformidade. Iha ne'e, Timor-Leste haree potensial forte ba kolaborasaun ho Standards Australia liu husi apoiu tékniku, mentoria institusionál no partilla prátika internasionál no ASEAN.

Iha remate, Vise-Ministru reafirma katak infraestrutura padraun forte sei sai pilar importante ba transformasaun ekonómika no kresimentu sustentável Timor-Leste.

Galeria
Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus