𝐒𝐄𝐌𝐈𝐍Á𝐑𝐈𝐔 𝐍𝐀𝐒𝐈𝐎𝐍Á𝐋 𝐑𝐄𝐙𝐔𝐋𝐓𝐀𝐃𝐔 𝐋𝐄𝐕𝐀𝐍𝐓𝐀𝐌𝐄𝐍𝐓𝐔 𝐃𝐀𝐃𝐔𝐒 𝐁Á𝐙𝐈𝐊𝐔 𝐁𝐀 𝐉𝐄𝐒𝐓𝐀𝐔 Á𝐑𝐄𝐀 𝐏𝐑𝐎𝐓𝐄𝐉𝐈𝐃𝐀 𝐌𝐀𝐑𝐈Ñ𝐀
Asuntu
𝐒𝐄𝐌𝐈𝐍Á𝐑𝐈𝐔 𝐍𝐀𝐒𝐈𝐎𝐍Á𝐋 𝐑𝐄𝐙𝐔𝐋𝐓𝐀𝐃𝐔 𝐋𝐄𝐕𝐀𝐍𝐓𝐀𝐌𝐄𝐍𝐓𝐔 𝐃𝐀𝐃𝐔𝐒 𝐁Á𝐙𝐈𝐊𝐔 𝐁𝐀 𝐉𝐄𝐒𝐓𝐀𝐔 Á𝐑𝐄𝐀 𝐏𝐑𝐎𝐓𝐄𝐉𝐈𝐃𝐀 𝐌𝐀𝐑𝐈Ñ𝐀
Data Publica
09 Mar 2026
Descrisaun
𝐃Í𝐋𝐈, 𝟎𝟔 𝐌𝐀𝐑𝐒𝐔 𝟐𝟎𝟐𝟔 – Governu liuhosi Sekretáriu Estadu Peskas, 𝐃𝐫. 𝐃𝐨𝐦𝐢𝐧𝐠𝐨𝐬 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐧𝐜𝐞𝐢çã𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬 “𝐌𝐚𝐮-𝐜𝐚𝐫𝐨”, sesta ne’e abertura semináriu nasionál rezultadu levantamento dadus báziku ba jestaun área protejida mariña, iha Timor Plaza.
Iha abertura ne’e, Sekretáriu Estadu hateten, Utilizasaun sustentavel rekursu biolojiku akuatiku liuliu rekursu peskeiru esensial no atu hala'o jestaun ne'ebé di’ak tuir matadalan mak di’ak, presiza informasaun ho baze sientifiku ne'ebé hala'o husi akademia no peskizadór sira importante ba Governu atu halo planu jestaun apropriadu.
Tuir Programa IX Governu Konstitusional, dezenvolvimentu ekonomia Timor-Leste sei konsentra ba Ekonomia Azul, ho nune'e atividade ekonomiku bazea tasi no oseanu sei sai prioridade. Ezemplu: atividade peska, akikultura, eksplorasaun riku-soin iha tasi, transporte maritima, turismu mariña no seluk tan sei sai prioridade.
Iha sorin seluk, atu garantia sustentabilidade rekursu biolojiku akuatiku no rekursu peskeiru presiza konserva no proteje area importante sira hanesan area ekosistema kosteria no mariña hodi asegura sustentabilidade rekursu. Nune'e mak, Timor-Leste hamutuk ho nasaun lima seluk hanesan Indonesia, Malaysia, Philippine, Papua New Guinea no Solomon Island deklara organizasaun regional Coral Triangle Initiative on Coral Reef Fisheries and Food Security (CTI-CFF) iha loron 15 Maio 2009 iha Manado, Indonesia atu konserva Ahu-Ruin ho biodiversidade mariña, no CI sai hanesan parseiru CTI-CFF. Nune'e mós, Timor-Leste hola-parte no responsabiliza ba Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel liuliu asegura Meta: 14 (SDG-14).
Alende ne’e, Lideransa Peskas afirma, atu garantia sustentabilidade rekursu akuatiku Governu servisu parseria ho parseiru dezenvolvimentu hanesan CI atu suporta governu no hola-parte iha prosesu dezenvolvimentu liuliu konservasaun rekursu mariñu.
Tanba ne’e, Ministério da Agricultura, Pecuária, Pescas no Florestas liuhosi Direção Geral Pesca, Aquicultura e Gestão de Recursos Aquáticos servisu hamutuk ho CI hodi hala’o levantamentu rekursu biolojiku iha area destinadu sira.
Rezultadu husi levantamentu ida ne’e sei sai materia prinsipal ba area ne’ebé konkorda ona atu sai hanesan fatin Tara-Bandu Tasi ka Area Protejida Mariña.
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus