𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑-𝐋𝐄𝐒𝐓𝐄 𝐍𝐎 𝐌𝐄𝐓𝐀 𝐑𝐄𝐅𝐎𝐑𝐒𝐀 𝐏𝐀𝐑𝐒𝐄𝐑𝐈𝐀 𝐄𝐒𝐓𝐑𝐀𝐓É𝐉𝐈𝐊𝐔 𝐇𝐎𝐃𝐈 𝐊𝐎𝐌𝐁𝐀𝐓𝐄 𝐃𝐄𝐙𝐈𝐍𝐅𝐎𝐑𝐌𝐀𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐍𝐎 𝐈𝐌𝐏𝐔𝐋𝐒𝐈𝐎𝐍𝐀 𝐈𝐍𝐊𝐋𝐔𝐙𝐀𝐔𝐍 𝐃𝐈𝐉𝐈𝐓Á𝐋.

16 Mar 2026
Press Release Image
Asuntu

𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑-𝐋𝐄𝐒𝐓𝐄 𝐍𝐎 𝐌𝐄𝐓𝐀 𝐑𝐄𝐅𝐎𝐑𝐒𝐀 𝐏𝐀𝐑𝐒𝐄𝐑𝐈𝐀 𝐄𝐒𝐓𝐑𝐀𝐓É𝐉𝐈𝐊𝐔 𝐇𝐎𝐃𝐈 𝐊𝐎𝐌𝐁𝐀𝐓𝐄 𝐃𝐄𝐙𝐈𝐍𝐅𝐎𝐑𝐌𝐀𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐍𝐎 𝐈𝐌𝐏𝐔𝐋𝐒𝐈𝐎𝐍𝐀 𝐈𝐍𝐊𝐋𝐔𝐙𝐀𝐔𝐍 𝐃𝐈𝐉𝐈𝐓Á𝐋.

Data Publica

16 Mar 2026

Descrisaun

DILI, 13 Marsu 2026

Iha pasu signifikativu ida bá asegura futuru dijitál nasaun nian, Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTC) hala'o diálogu estratéjiku nivel aas ida ho líder teknolojia globál Meta (empreza inan hosi Facebook, Instagram, no WhatsApp) iha loron-sesta, 13 marsu 2026.

Lidera husi Asesór Tékniku João Olívio Freitas, delegasaun timoroan envolve reprezentante sira Meta nian—inklui Xefe Polítika Públika bá Indonézia & Filipina, Berni Moestafa no Jestór Parseiru Imanuel C. Lamoa—iha diskusaun sira ne'ebé sentradu iha seguransa plataforma nian, inkluzaun linguística no dezafiu sira ne'ebé hamosu husi Intelijénsia Artifisiál (AI).

Sorumutu ne’ebé fasilita liuhusi vídeo konferénsia ne’e foka liu bá preparasaun Timor-Leste bá boom dijitál ne’ebé hein tuir ativasaun kompletu husi Sistema Kabu Submarinu Súl Timor-Leste (TLSSC). Ho kabel ne’ebé iha ona faze julgamentu avansadu, Ministériu proativamente buka hela kooperasaun hodi garante katak aumentu iha velosidade internet nian tradús bá esperiénsia online ne’ebé seguru liu bá sidadaun timoroan sira, Inkluzaun Lian iha Liña Oin.

Objetivu primáriu ida ne’ebé MTC levanta maka nesesidade urjente bá integrasaun tomak lian nasionál, Tetum, iha plataforma sira Meta nian. Asesór sira subliña katak lahó apoiu linguístiku ne'ebé metin, sistema moderasaun automatizadu sira luta atu detekta konteúdu ne'ebé prejudika, hodi husik utilizadór timoroan sira sai vulneravel.

"Rekoñesimentu tomak bá Tetum iha plataforma dijitál sira la'ós de'it kona-bá reprezentasaun kulturál; ne'e kestaun ida kona-bá seguransa," afirma Sr. João Olívio Freitas. "Ita tenke asegura katak ita-nia sidadaun sira bele navega iha mundu dijitál iha sira nia lian rasik lahó hetan espozisaun bá risku sira ne'ebé la detekta." Hasoru Ameasa husi IA no Informasaun Sala.

Diálogu ne'e aborda preokupasaun sira ne'ebé maka aumenta kona-bá uza sala Intelijénsia Artifisiál hodi kria "deepfakes" no manipula informasaun. Ministériu destaka potensiál bá teknolojia hanesan ne'e atu destabiliza koezaun sosiál no halakon konfiansa públiku nian iha instituisaun sira liuhusi atribui falsu konteúdu bá mídia ofisiál sira no figura públiku sira.

Atu kontra ameasa sira-ne'e, delegasaun MTC nian—inklui Asesór sira Sr. Fridolino Gama Soares no Sr. Sávio Roomy Mendes—propoin estabelesimentu mekanizmu relatóriu "Fast-Track". Kanál dedikadu ida-ne'e sei permite instituisaun públika sira atu marka lalais informasaun sala ho impaktu aas ho Meta, hodi permite resposta lalais liu bá konteúdu ne'ebé iha risku atu hamosu distúrbiu sosiál. Trasa Dalan ida ba Oin.

Konklui sesaun ho nota kolaborativa, parte rua konkorda atu esplora enkuadramentu ida bá kooperasaun ne'ebé foka bá pilár xave tolu :

1. Hasa’e Kapasidade: Programa formasaun konjunta bá ofisiál no jornalista Timor-oan sira kona-bá identifika konteúdu ne’ebé hamosu husi AI.

2. Diálogu Polítika: Enkontru tékniku regulár sira hodi monitoriza ameasa dijitál sira ne'ebé mosu.

3. Literasia Dijitál: Kampaña públika kolaborativa sira hodi fó kbiit bá sidadaun sira atu avalia ho krítiku informasaun online.

Ministériu Transporte no Komunikasaun reafirma nia kompromisu atu servisu hamutuk ho Meta hodi garante Timor-Leste nia transformasaun dijitál nafatin reziliente, inkluzivu no aliñadu ho prinsípiu sira ASEAN nian kona-bá dezenvolvimentu dijitál ne’ebé seguru

https://sdi.gov.tl/ministerio/presrealease/create 

Média MTK

Galeria

Laiha Imajen iha Galeria

Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus