Palácio das Cinzas
Asuntu
Palácio das Cinzas
Data Publica
24 Mar 2026
Descrisaun
12 Marsu 2026, Vise-Ministru Fortalesimentu Institusionál Saúde (VMFIS) Sr. José dos Reis Magno Lic.SP. MM partisipa iha Lansamentu Estratejia Nasional Saúde Reprodutiva, Materna Neonatal, Labarik no Adolesente (Sarmanela) Timor-Leste Tinan 2026-2030. Lansamentu ne’e hala’o iha Hotel Timor.
Iha Lansamentu ne’e VMFIS hatete ho sentidu de responsabilidade no kompromisu institusional boot, mak ohin ita hotu hamutuk iha ne’e hodi halao Lansamentu Oficial ba Estratégia Nasional Saúde Reprodutiva, Materna, Neonatal, Labarik no Adolesente, 2026–2030, momentu ida ne’e la reprezenta deit dokumentu estratéjiku ne’ebe temi ona ita atu lansa, maibe nudar reafirmasaun ba kompromisu nasional ida ba ema nia vida, ba dignidade umana no ba futuru Timor-Leste.
Inan feton bebe sira ne’ebé foin-moris, labarik sira menus husi tinan lima no adolesente sira, nudar grupu vulneravel ba saude no sira mak sai sentral ba dezenvolvimentu rai ida ne’e, Investimentu iha saúde signifika investimentu ba kapital umanu nasional, investimentu ba estabilidade sosiál no investimentu ba dezenvolvimentu sustentavel.
Progresu sira ne’e hatudu katak, bainhira iha lideransa forte, kompromisu polítiku no kooperasaun forte entre Governu no parsersu desenvolvimentu sira, ho komunidade rasik ita bele konsegue salva ema nia vida barak liu, Iha área Saúde Materna, Neonatal no Infantil, dadus DHS 2016 hatudu desafiu kona-ba servisu sira Iha deit labarik 12–23 fulan hamutuk 49% mak hetan imunizasaun kompletu, no 67% partu sira asistidu husi profisionál saúde.
Desnutrisaun infantil kontinua sai nudar problema alarmante, entre labarik menus husi tinan lima mai kraik, 32,1% iha pesu-menus kompara ho idade, 47,1% sofre malnutrisaun kroniku (stunting) no 8,6% sofre malnutrisaun akut (wasting),liu tan ne’e, maske asesu ba água potável iha melloria konsideravel 89,3% iha area urban no 83,5% iha area rurál asesu ba saneamentu básiku kontinua limitadu, particular iha zona rurál, ne’ebé deit 60,3% populasaun iha kondisaun ne’e.
Objektivu geral husi Estratéjia ne’e mak atu melhora asesu, kualidade no ekuidade servisus saúde reprodutiva, saude materna, saude neonatal, saude infantil no adolesente, liu husi abordajem ida integradu, seguru no foti nesesidade saude populasaun nudar sentru ba atensaun.
Entre prioridade estratejiku sira, destaka hanesan tuir mai, hasa’e kobertura kuidadu antenatal, partu asiste husi profisional kualifikadu,kuidadu pos-natal konforme ba rekomendasaun Organização Mundial da Saúde Reforsa kapasidade ba unidade Kuidadu Emerjénsia Obstetrika no Neonatal (KEmON), hodi garante intervensaun ne’ebé bele salva vida garante atu servisu essenciais bele disponivel durante 24 oras kada loron.
Ho sistema referénsia ne’ebe eficaz mellora nutrisaun materna no infantil, inklui suplementasaun no promosaun dieta saudável espansaun asesu ba programa planeamentu familiar no servisu saúde reprodutiva ne’ebe kualidade fortalesimentu edukasaun saúde seksual no saude reprodutiva ba adolesente, ho servisu ne’ebé asesível, konfidenśial no amigável fortalese sistema saúde, inkluí rekursu umanu, sistema informasaun, mekanizmu monitorizasaun no avaliasaun.
Tamba ne’e implementasaun Estratéjia SARMANELA sei akompanha ho mekanizmu klaru kona-ba planeamentu, monitorizasaun no avaliasaun, hodi akompanña ba progresu identifika dezafius no ajusta intervensaun bainhira nesesariu, nudar Vice-Ministru ne’ebe responsavel ba fortalesimentu institusionál iha setor saúde, hau reafirma komitmentu hodi trata Estratéjia ne’e laos deit dokumentu tekniku, maibé hanesan instrumentu transformasaun sistema saúde, orientadu ba rezultadu, transparénsia no responsablidade públiku hotu-hotu.
Partisipa iha Lansamentu ne’e maka parseiru sira, Diretores munisipais balun, kuadru ezekutivu ministeriu saúde balun, funsionariu no seluk seluk tan.
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus