𝐌𝐈𝐍𝐈𝐒𝐓𝐑𝐔 𝐌𝐀𝐍𝐄𝐓𝐄𝐋𝐔 “𝐊𝐎𝐍𝐄𝐓𝐈𝐕𝐈𝐃𝐀𝐃𝐄 𝐌𝐀𝐊 𝐌𝐎𝐓O𝐑 𝐁Á 𝐈𝐍𝐓𝐄𝐆𝐑𝐀𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐄𝐊𝐎𝐍Ó𝐌𝐈𝐊𝐀”.

24 Mar 2026
Press Release Image
Asuntu

𝐌𝐈𝐍𝐈𝐒𝐓𝐑𝐔 𝐌𝐀𝐍𝐄𝐓𝐄𝐋𝐔 “𝐊𝐎𝐍𝐄𝐓𝐈𝐕𝐈𝐃𝐀𝐃𝐄 𝐌𝐀𝐊 𝐌𝐎𝐓O𝐑 𝐁Á 𝐈𝐍𝐓𝐄𝐆𝐑𝐀𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐄𝐊𝐎𝐍Ó𝐌𝐈𝐊𝐀”.

Data Publica

24 Mar 2026

Descrisaun

Dili, 23 Marsu 2026

Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão lansa relatóriu Dezempeñu Ekonómiku Timor-Leste no Diálogu entre governu no setór privadu.

Iha abertura Xefe Governu Kay Rala Xanana Gusmão afirma governu tau prioridade bá iha insfraestruura iha teritóriu nasionál no dezenvolvimentu projetu tasi mane hodi hasa’e kresimentu ekonómia nasaun nian.

Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng.Miguel Marques Gonçalves Manetelu partisipa Diálogu Meza Redonda entre Governu ho Setór Privadu” hodi partilla hanoin ruma relasiona ho papél Estratéjiku “Setór Transportes no Komunikasoens” iha kontestu Dezenvolvimentu Ekonómiku Timor-Leste.

Iha nia intervensaun Ministru Manetelu iha kontestu Dezenvolvimentu Ekonómiku Timor-Leste. Setór ida ne’e la’ós de’it infraestrutura maibé sai hanesan “pilar prinsipál” bá ekonómia nasionál, halo ligasaun bá merkadu, fasilita mobilidade ema no sasan/béns, loke dalan bá ekonómia dijitál no promove investimentu. Tanba ne’e, IX Governu Konstitusionál ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, iha kompromisu forte atu transforma setór ida ne’e sai plataforma bá kreximentu ekonómia no investimentu privadu.

“Ministériu Transporte no Komunikasaun, ami-nia misaun klaru; atu estabelese pilar prinsipál dijitál bá ekonómia modernu, kompetitivu no konektadu. Ne’e katak MTC transforma-an husi “fornesedór direta bá fasilitadór estratéjiku, regulador no fasilitadór bá lideransa setór privadu nian. Timor-Leste agora, tama iha faze tranzisaun istóriku ida ne’ebé importante tebes. Ita-nia ekonómia presiza ona diversifika husi dependénsia bá petróleu, modelu ne’ebé produtivu, inkluzivu no sustentável. Transformasaun ida-ne’e mós reforsa husi ita-nia adezaun bá Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) no ita-nia integrasaun iha komunidade ASEAN, ne’ebé fó asesu bá merkadu rejionál ho populasaun liu millaun 600” dehan Ministru Manetelu iha nia diskursu iha Meza Redonda entre Governu ho Setór Privadu iha CCD Kaikoli Dili.

Ministru Manetelu subliña Etapa estratéjiku sira ne’e loke oportunidade bo’ot bá investimentu, komérsiu no transferénsia teknolójia maibé iha tempu hanesan, aprezenta mós dezafiu signifikativus ne’ebé ezije kompetitividade ne’ebé ás liu husi ita-nia setór privadu.

“Konetividade mak motór bá integrasaun ekonómika. Ita-nia estratéjia rekoñese katak konetividade fíziku no dijitál la bele haketak. Iha setór komunikasaun, instalasaun Kabu Submarinu Fibra Ótiku sei hasa'e kapasidade internét nasionál no projeta atu hamenus kustu internét husi 30 to'o 50 pursentu, ne’ebé sei fó apoiu krítiku bá ekonómia dijitál no hametin kompetitividade nasionál. Entretantu, iha servisu públiku nian, liu husi Programa Nasionál Konetividade (NCP), Ministériu habelar ona kobertura telekomunikasaun iha área urbanu no rurais, hodi asegura prosesu bá governasaun eletrónika nune’e bele melhora servisu públikus ne’ebé lalais no efisiente” Tenik Ministru Manetelu.

Iha setór transportes, Timor-Leste avansa hela inisiativa estratéjikus ne'ebé maka sei fó valór ekonómiku di’ak liu bá nasaun. Iha área Transporte Máritima, asaun prioridades inklui estudu viabilidade bá Portu Ataúro, prosesu atu inísia bá Dezeñu no Konstrusaun Portu Com, prosesu bá konstrusaun Portu Cairabela ho apoiu JICA nian, prepara hela atu inísia estudus viabilidade bá Portu Manatuto tuir programa IX Governu Konstitusionál nian.

Iha área transportes áerea (Aeroportu), Dezenvolvimentu no Expansaun bá Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato sai hanesan prioridade nasionál prinsipál ida, tanba sei akomoda tráfiku pasajeiru no karga ne’ebé bo’ot liu no iha tempu hanesan, hasa’e liu konetividade rejionál.

Prosesu sertifikasaun bá aeroportu Suai no Oe-cusse Ambeno finaliza daudaun, hodi garante kumprimentu padraun internasionál. Iha tinan 2026, sei konklui estudu viabilidade bá aeroportu rejionais; Lautém, Viqueque, Manufahi no Maliana hodi estimula dezenvolvimentu ekonómiku lokál.

Iha área transportes terestres, Planu Ministru Transporte Públiku no Estudu Viabilidade ho Apoiu ADB, finaliza ona ne’ebé hatudu ho klaru bá investimentu longu prazu nian.

Dezeñu enjenharia detallu bá instalasaun transporte públikus sei kompleta iha tinan 2026 no sei kontinua bá konstrusaun no instalasaun Sistema transportes urbanu ida di’ak liu ho nia fasilidades modernu. Hodi hein inisiativa bo’ot ida ne’e, buka melhora dadaun fasilidades no Sistema transportes públiku iha kapitál Dili, ne’ebé sei permite movimentu transportes públiku nian di’ak liu.

Reforma no investimentu dezeña ho objetivu ida de'it: atu kria ambiente ida-ne'ebé setór privadu bele hetan susesu. Investimentu iha infraestrutura transporte no komunikasaun sei hamenus kustu lojístika ho porsentu 15 to'o 25, habelar asesu merkadu bá produtu lokál, aumenta atividade turizmu no komérsiu no hamosu atividade ekonómika ne'ebé luan liu. Kada USD 1 ne'ebé investe iha setór ida-ne'e, bele hamosu entre USD 1.5 no USD 2.5

iha produtu ekonómiku. Timor-Leste oferese vantajen importantes hanesan: merkadu ida-ne'ebé iha fatin signifikativu bá kreximentu, estabilidade política, governativa no kompromisu klaru bá reforma estruturál. Area prioridade bá investimentu inklui infraestrutura portu no aeroportu, transporte públiku, lojístika, telekomunikasaun no servisu dijitál sira.

Iha mundu globál ohin loron, nasaun ne’ebé iha konektividade di’ak liu mak bele atrai investimentu liu. Ida ne’e signifika katak setór ida ne’e laos deit importante maibé garante retornu ekonómiku reál no sustentavel bá ita nia rain. Timor-Leste agora iha pontu virajen importante. Fundasaun iha ona. Planeamentu klaru. Komitmentu polítiku mós forte.

https://sdi.gov.tl/ministerio/presrealease/create 

𝐌𝐞́𝐝𝐢𝐚 𝐌𝐓𝐊

Galeria
Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus