MINISTRU MAPFF MARCOS “ MAMETA” DA CRUZ ENKORAZA SETÓR PRIVADU ATU INVESTE MAKAS IHA SETÓR AGRIKULTURA, PEKUÁRIA, PESKA NO FLORESTA
Asuntu
MINISTRU MAPFF MARCOS “ MAMETA” DA CRUZ ENKORAZA SETÓR PRIVADU ATU INVESTE MAKAS IHA SETÓR AGRIKULTURA, PEKUÁRIA, PESKA NO FLORESTA
Data Publica
25 Mar 2026
Descrisaun
Dili, 23 Marsu 2026 – Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas (MAPPF), Eng.Marcos ” MAMETA ” da Cruz MAgSt enkoraza setór privadu sira atu servisu hamutuk ho Governu hodi identifika poténsia iha nasaun ne’e inklui servisu hamutuk atu bele investe iha setór Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas iha futuru
Ministru Marcos MAMETA da Cruz relata katak Timor-Leste iha poténsia boot bá setór agrikultura, maibé setór ne’e sei infrenta dezafiu barak tanba maioria uma kain barak kuaze 66% mak depende bá setór ne’e. Timor-Leste iha rai apropiadu bá agrikultura hamutuk rihun 600 ektare husi númeru ida ne’e kuaze rihun 80 apropriadu bá natar ou produsaun hare no rihun 214 ektare mak apropidau bá produsaun batar.
Ministru Marcos informa liuhusi orientasaun no lideransa primeiru Ministru nian komesa kedan iha IV Governu Konstitusionál, buka atu oinsá bele fornese ai-han barak ho kualidade no sustentavel nutritivu no orienta bá merkadu, ne’e vizaun jerál ne’ebé PM orienta atu aumenta produsaun maibé produsaun ne’ebé orgániku.
Ministru dehan pasu ida ne’ebé prioridade no importante tebes atu hasa’e produsaun ai-han barak ho kualidade no sustentavel nutritivu no orienta bá merkadu mak infraestrutura báziklu bá setór Agrikultura maka konstroi irrigasaun. Ne’e duni hahú husi IV Governu Konstitusionál hahú halo identifikasaun bá irrigasaun barak inklui halo estudu bá mota 15 atu iha posibilidade bele halo mós barazen.
“Ita bele dehan to’o agora ita iha ona irrigasun ne’ebé funsiona ho di’ak hamutuk sia (9) iha Governu ida ne’e ita halo daudaun ona irrigasaun neen (6) sei halo tan hamutuk sia (9) ita espera katak fin de 2028-2029 maioria mota boot ne’ebé bele fasilita irrigasaun sira ita bele konstroi ona”. Dehan Ministru Marcos iha lansamentu Timor-Leste Economic Performance 2025 no Diálogo Governu ho setór Privadu sira iha Dili Convence Centre (DCC) eis Merkadu Lama Segunda ne’e.
Nia dehan tan iha 2015 Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta liuhusi ninia ekipa tékniku sira halo mós estudu bá mota hamutuk 15 no identifika mota tolu mak apropriadu no posibilidade atu konstroi barazen ka DAM. Mota sira ne’e maka Mota Laklo, Mota Sui iha Same, Mota Belulik Ainaro iha Kablaki hun.
Husi mota Kablaki no Mota Sui ne’e tama ona prosesu tenderizasaun atu tama b’a estudu viabilidade no Mota Laklo maka MAPPF servisu hamutuk ho Governu China, daudaun ne’e tékniku sira husi China mai halo ona identifikasaun atu haree kondisaun mota refere.
Membru Governu ne’e informa bá setór Privadu sira katak iha area setór agrikultura nian oinsá atu servisu makas hodi hasa’e produsaun ai-han iha natar sira, maka Politika IX Governu Konstitusionál nian liuhusi MAPPF rasik halo ona modernizasaun bá setór agrikultura mak halo daudaun ona akizasaun bá mákina modernu sira hodi sosa tratór boot no ki’ik inklui tau osan hosi sosa mós mákina koa hare hodi apoiu agrikultór sira atu servisu ho lalais liu hodi redús sira ninia tempu servisu no redus kustu operasionál.
“Ita hatene katak kuantidade produsaun haree sei ki’ik, maibé papel Governu nian fasilita no promove inklui introdús atu nune’e setór porivadu bele involve hodi prodús ai-han barak liutan”.
Nune’e iha setór pekuária nian, Ministru marcos fo apresiasaun bé imprezariu timoroan balun ne’ebé iha ona inisiativa hakarak investe makas iha setór ne’e. iha ona insiativa di’ak ida ne’ebé impreza timoroan sira halo hodi servisu hamutuk ho impreza balu husi liur ne’ebé uza ona rai kuaze 200 ektare iha Suai atu hasa’e produsaun animál. ida ne’e pasu di’ak ida no husu bá impreza sira ne’e atu kontinua investimentu ida ne’e bá oin ho di’ak liutan.
Governante ne’e mós haktuir katak iha setór peska nian nia mós aprsia tebes bá setór privadu balun ne’ebé iha mós vontade hakarak hakiak aquikultura no budu tasi, ida ne’e mak Governu promove daudaun ne’eb’e iha kuaze sentru viveiru ikan iha Gleno Same atu nune’e bele distribui ikan oan bá aquikultura sira atu bele hakak iha sira nia fatin.
Kona bá Floresta nian, MAPFF mós iha area potensia boot kuaze 59% mak aloka bá setór Florestas husi area sira ne’e kuaze kuda ona ai Kameli Ai-Teka no ai sira seluk ne’eb’e iha valor ekonimia boot. Iha mós produtu sira ne’eb’e maka kategória naun madeira hanesan banin ben, Kutulak no Bambu. Produtu sira ne’ebé Floresta iha ne’e bele dehan Kutulak no tali musan maka exporta ona bá rai liur.
Portantu husi produsaun sira ne’e hotu Ministru Marcos enkoraza setór privadu sira atu bele servisu hamutuk hodi identifika potensia sira ne’e no servisu hamtuk atu bele investe iha setór agrikultura
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus