𝐃𝐈𝐒𝐊𝐔𝐑𝐒𝐔 𝐒𝐄𝐅 𝐑𝐄𝐏𝐑𝐄𝐙𝐄𝐍𝐓𝐀 𝐌𝐈𝐍𝐈𝐒𝐓𝐑𝐔 𝐌𝐀𝐏𝐏𝐅 𝐈𝐇𝐀 𝐒𝐄𝐑𝐈𝐌𝐎́𝐍𝐈𝐀 𝐄𝐍𝐓𝐑𝐄𝐆𝐀 𝐄𝐊𝐈𝐏𝐀𝐌𝐄𝐍𝐓𝐔𝐒 𝐇𝐔𝐒𝐈 𝐂𝐎𝐍𝐂𝐄𝐑𝐕𝐀𝐓𝐈𝐎𝐍 𝐈𝐍𝐓𝐄𝐑𝐍𝐀𝐓𝐈𝐎𝐍𝐀́𝐋
Asuntu
𝐃𝐈𝐒𝐊𝐔𝐑𝐒𝐔 𝐒𝐄𝐅 𝐑𝐄𝐏𝐑𝐄𝐙𝐄𝐍𝐓𝐀 𝐌𝐈𝐍𝐈𝐒𝐓𝐑𝐔 𝐌𝐀𝐏𝐏𝐅 𝐈𝐇𝐀 𝐒𝐄𝐑𝐈𝐌𝐎́𝐍𝐈𝐀 𝐄𝐍𝐓𝐑𝐄𝐆𝐀 𝐄𝐊𝐈𝐏𝐀𝐌𝐄𝐍𝐓𝐔𝐒 𝐇𝐔𝐒𝐈 𝐂𝐎𝐍𝐂𝐄𝐑𝐕𝐀𝐓𝐈𝐎𝐍 𝐈𝐍𝐓𝐄𝐑𝐍𝐀𝐓𝐈𝐎𝐍𝐀́𝐋
Data Publica
26 Mar 2026
Descrisaun
Díli, 24 Marsu 2026| Diskursu 𝐒𝐮𝐚 𝐄𝐱𝐜𝐞𝐥𝐞̂𝐧𝐜𝐢𝐚 𝐒𝐞𝐜𝐫𝐞𝐭𝐚́𝐫𝐢𝐨 𝐝𝐞 𝐄𝐬𝐭𝐚𝐝𝐨 𝐝𝐚𝐬 𝐅𝐥𝐨𝐫𝐞𝐬𝐭𝐚𝐬 𝐄𝐧𝐠. 𝐅𝐞𝐫𝐧𝐚𝐧𝐝𝐢𝐧𝐨 𝐕𝐢𝐞𝐢𝐫𝐚 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐬𝐭𝐚, 𝐒.𝐇𝐮𝐭, Reprezenta Sua Excêlencia Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas (MAPPF) Eng. Marcos da Cruz, MAgSt iha Seremónia Entrega Ekipamentu husi Conservation Internasionál ba Unidade Jestaun Projetu (PMU), Diresaun Geral Florestas ba Projetu GEF-7, Iha Edifísiu Ministériu MAPPF-Comoro.
MAPPF, Comoro, 24/03/2026
Maluk Kolega, Membru Governu,
Country Director of Conservation International Timor-Leste,
Diretór Geral Florestas no Diretór Nasionál sira,
Reprezenta Parseiru Dezenvolvimentu Sira,
Konvidadus no Participante hotu,
Bondia ba ita bo'ot sira,
Ho haksolok, ha'u partisipa iha serimónia importante ida-ne'e, hodi sai testamuña entrega ekipamentu atu suporta Unidade Jestaun Projetu (PMU) iha projetu GEF-7. Inisiativa ida-ne'e, implementa husi Conservation International Timor-Leste ho kooperasaun diak ho Diresaun Geral Floresta, reprezenta pasu importante atu haforsa kapasidade kolektiva hodi jere no konserva ita-nia rekursu natural sira.
Nu'udar Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas, ha'u hakarak reafirma Nonu Governu nia kompromisu forte atu suporta implementasaun efetiva ba projetu Management of Indonesia and Timor-Leste Transboundary Watersheds (MITLTW) tanba jestaun basia idrografika sira nu'udar prioridade importante ida iha Progama Nonu Governu nian.
Inisiativa importante ida-ne'e foka ba basia Talau Loes no Mota Masin, ne'ebé reprezenta kuaze porsentu 80 husi basia transfronteira ne'ebé partillada entre Timor-Leste no Indonézia.
Projetu ida-ne'e sai hanesan ezemplu importante ida kona-ba kolaborasaun entre nasaun rua. Ne'e hatudu oinsa nasaun viziňu sira bele servisu hamutuk hodi jere rekursu natural ne'ebé partillada ho forma sustentável, ba benefisiu jerasaun agora no jerasaun sira tuir mai.
Ha'u enkorejadu ho progresu ne'ebé atinji ona desde tinan kotuk. Finalizasaun husi Transboundary Diagnostic Analysis, estabelesimentu Joint Watershed Working Group (JWWG) ka dadau konese ho Joint Forest Working Group (JFWG), no formasaun Community Task Force sira mak marku importante sira balun husi projetu ida-ne'e. Alén ne'e, dezenvolvimentu Strategic Action Program (SAP) no sub-plan sira sei fó orientasaun klaru ba komunidade sira iha basia rua atu halo asaun kolaborativa no sustentável hodi hasa'e seguransa bee, ai-han no moris-di'ak.
Hau sente enkorajadu ho progresu ne'ebé atinji ona no ne'ebé sei la'o hela husi tinan kotuk. Implementasaun Transboundary Diagnostic Analysis, formasaun Grupo Trabalhu Konjuntu ba basia hidrográfika ka Joint Forest Working Group (JFWG), no estabelesementu Community Task Forces mak marka importante balun husi projetu ne'e. Aleinde ne'e, dezenvolvimentu Programa Asaun Estrategiku ka Strategic Action Program (SAP) no sub-planu sira sei fó orientasaun klaru ba komunidade sira iha parte rua basia nian atu halo asaun kolaborativa no sustentavel hadiak seguransa bee, sistema aihan, no meu moris komunidade nian.
Entrega ekipamentu sira ne'e la'ós jestu simboliku deit. Ida-ne'e investimentu prátiku ida atu hameting kapasidade PMU nian hodi atinji rezultadu sira. Ha'u sinseramete espera katak ekipamentu sira ne'e, imi sei uza ho sentidu pertenente, responsabilidade no akontabilidade, no asegura katak ekipamentu sira ne'e kontribui duni ba atinjimentu objetivu projetu nian.
Haree ba oin, ita hakarak projetu ida-ne'e sai hanesan modelu jestaun basia transfronterisa ida ne'ebé integra partisipasaun komunidade, kolaborasaun multi-setorial no abordajen sientífiku no teknolojiku multidisiplinariu. Ita espera katak lisaun aprendijazen sira sei la haforsa de'it kooperasaun Timor-Leste no Indonézia, maibé mos sai ezemplu ba nasaun seluk iha rejiaun.
Iha kontestu ida-ne'e, ha'u mos hakarak bolu atensaun Conservation International nian atu kontinua fó asisténsia téknika no hametin esforsu konservasaun basia idrografika sira seluk iha Timor-Leste. Ita boot sira matenek tékniku no parseria importante tebes ba susesu programa ida-ne'e nian iha tempu naruk.
Ikus liu, mai ita kontinua servisu hamutuk ho espíritu parseria, respeitu mútua no responsabilidade hamutuk atu proteje ita-nia basia idrografika sira no hadia bem estar komunidade sira nian.
Husik ha'u hatete liafuan balun ba partisipante sira...
Hanesan onra boot ida atu partisipa iha serimónia importante ida-ne'e hodi marka entrega ekipamentu sira hodi apoia Unidade Jestaun Projetu (PMU) iha ámbitu projetu GEF-7 nian. Implementa husi Konservasaun Internasionál Timor-Leste iha kolaborasaun metin ho Diresaun-Jerál Floresta, inisiativa ida-ne’e reprezenta pasu signifikativu ida hodi hametin ita-nia kapasidade koletiva hodi jere no konserva rekursu naturál sira. Nu’udar Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta, ha’u hakarak reafirma 9.º Governu nia kompromisu maka’as atu apoia implementasaun efetivu ba projetu Jestaun Indonézia no Bacias Hidrograficas Transfronteiras Timor-Leste (MITLTW), tanba jestaun bacias hidrograficas nu’udar prioridade importante ida husi Governu ida ne’e.
Bacias Hidrograficas Talau Loes no Mota Masin reprezenta parte boot husi ita-nia bacias hidrograficas fahe ho Indonézia, reprezenta bacias hidrograficas kritikas ba nasaun rua ne’e.
Projetu ida-ne'e hatudu valór kolaborasaun transfronteirisu nian iha jestaun sustentável rekursu naturál sira ne'ebé fahe ba benefísiu jerasaun prezente no futuru nian. Progresu ne'ebé enkoraja halo tiha ona, inklui Análize Diagnóstiku Transfronteirisu ne'ebé hala'o hela, estabelesimentu Grupu Traballu Floresta Konjuntu, no kriasaun Forsa Tarefa Komunidade nian. Dezenvolvimentu Programa Asaun Estratéjiku no ninia sub-planu sira sei orienta liután komunidade sira ba hadi'a seguransa bee, sistema ai-han, no meius subsisténsia iha nasaun rua ne'e.
Entrega ekipamentu la’ós de’it simbóliku maibé mós investimentu prátiku ida hodi hametin kapasidade PMU nian hodi fó rezultadu. Haree ba oin, inisiativa ida-ne'e prevee hanesan modelu ida ba jestaun bacias hidrograficas transfronteira sira, integra partisipasaun komunidade nian, kolaborasaun multisetoriál, no abordajen sientífiku sira. Apoiu tékniku kontinuadu husi Konservasaun Internasionál sei esensiál, no parseria sustentavel no responsabilidade fahe sei sai xave atu proteje ita-nia bacias hidrograficas no hadi’a ita-nia komunidade sira-nia moris-di’ak.
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus