MINISTRU MAPPF MARCOS MAMETA DA CRUZ REPREZENTA VICE PM I LOKE DIÁLOGU ‘’ HIGH – LEVEL POLICY DIALOGUE TIMOR – LESTE IN ASEAN ’’

27 Mar 2026
Press Release Image
Asuntu

MINISTRU MAPPF MARCOS MAMETA DA CRUZ REPREZENTA VICE PM I LOKE DIÁLOGU ‘’ HIGH – LEVEL POLICY DIALOGUE TIMOR – LESTE IN ASEAN ’’

Data Publica

27 Mar 2026

Descrisaun

Dili, 26 Marsu 2026 – Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas (MAPPF), Eng. Marcos “MAMETA” da Cruz reprezenta Vice Primeiru Ministru I hodi loke diálogu Polítika nivel a’as Timor-Leste iha ASEAN ne’ebé realiza iha Otél Palm Springs fatuhada kuinta ne’e.

Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas (MAPPF), Eng. Marcos “MAMETA” da Cruz MAgSt hateten nia hanesan reprezenta Vice Primeiru Ministru asuntu ekonómiku, Francisco Kalbuady Lay hodi mai loke eventu importante ida ne’e diálogu kona-bá Polítika High Level Politicy Dialogue Timor – Leste in ASEAN . Iventu ida ne’e foin bá dahuluk realiza depois Timor-Leste nia adezaun bá ASEAN iha 26 de Outubru tinan kotuk.

“Ita konvida maluk sira husi nasaun Cambodia, Laos no seluk-seluk tan no parseiru dezenvolvimentu sira hodi komesa halo diálogu atu ita bele aprende mós husi sira. Tanba ita hatene katak 2029 ita sei sai uma na’in bá organizasaun ASEAN ne’e. ne’e duni ha’u mai reprejenta Vice Primeiru Ministru hodi loke de’it iventu importante ida ne’e”. dehan Ministru Marcos bá jornalista sira iha Otél Palma spring Fatuhada.

Reprerjentante Vice PM I ne’e hateten nia mai ho laran-di'ak hodi simu ema hotu iha Dili no bá iha Diálogu Polítika Nivel A’as Timor-Leste nia adezaun bá ASEAN iha loron 26 Outubru 2025. Ne’e la’ós marka de'it istóriku ida, maibé opsaun estratéjiku ida, opsaun ida atu enkoraja futuru iha kooperasaun rejionál hodi fahe prosperidade, no integrasaun ekonómika bazeia ba regra sira.

“Ita-nia mensajen klaru Timor-Leste prontu atu envolve, prontu atu reforma, no prontu atu entrega Ita-nia prioridade agora mak atu asegura katak adezaun ba ASEAN tradús bá rezultadu reál bá ita-nia povu, empregu, investimentu, oportunidade emprezariál, no kondisaun moris ne'ebé di'ak liu, Ita-nia kompromisu bá Komunidade Ekonomika ASEAN nian mak metin no la bele haluha. Ita haree AEC nu'udar kanalizadór atu aselera estruturál. Transformasaun no pozisaun Timor-Leste nu'udar partisipante ativu iha valór rejionál sira.

Kompromisu ida-ne'e aliña ho ita-nia Planu Estratejiku Dezenvolvimentu 2011-2030, ne'ebé estabelese dalan ida-ne'ebé klaru ba diversifikasaun ekonómika, reziliensia no kresimentu inkluzivu ne'ebé afeta husi setór privadu dinámiku ida”. Tenik Ministru

ASEAN oferese asesu bá merkadu rejionál ida-ne'ebé dinámiku liu iha mundu. Maibé asesu mesak la to'o. Tenke harii kompetitividade, instituisaun sira tenke fornese no reforma sira tenke sustenta. Kona-bá ida-ne'e, rezultadu hirak ne'ebé foin dadaun ne'e hetan husi Banku Sentral Timor-Leste hatudu katak kresimentu ekonómiku ne'ebé mak boot liu husi porsentu 4 to'o porsentu 6, ne'ebé hetan apoiu husi investimentu públiku no nesesidade doméstika. Maski ida-ne'e reflete reziliensia, maibé ida-ne'e mós hatudu realidade estruturál ida.

“Ita nia ekonomia nafatin depende maka'as bá despeza públiku, ho kontribuisaun limitadu husi esportasaun no setór sira ne'ebé bele halo tradusaun, tanba ne'e integrasaun ASEAN nian. Nia fó bá ita plataforma no disiplina atu aselera reforma sira, habelar ita-nia kapasidade produtivu, no muda ba ekonomia ida-ne'ebé diversifikadu liu, ne'ebé lidera husi setór privadu Dezafiu iha ita-nia oin la'ós atu integra, maibé oinsá mak ita bele transforma lalais no efetivamente. Atu hasoru dezafiu ida-ne'e, ami hasa'e prioridade nasionál prinsipál sira ne'ebé maka hametin instituisaun sira, hadi'a infraestrutura sira, no fasilita setór privadu ida-ne'ebé kompetitivu no reziliente Pasu hirak-ne'e la'ós hanesan mudansa fundamentál ne'ebé presiza ba Timor-Leste atu kumpre ninia kompromisu AEC nian ho kredibilidade no konfiansa”.

Nia dehan Vice-Ministru Rangel hateten sira prepara hela atu asume responsabilidade boot liu iha ASEAN nia laran. Estabelesimentu Komisaun Organizasaun Nasional Prezidensia ASEAN no preparasaun hotu-hotu tenke la'o hamutuk ho ita-nia esforsu sira atu sustenta kreximentu ekonómiku no aselera transformasaun estruturál, atu nune'e Timor-Leste bele tama iha nia Prezidensia hanesan ekonomia ida-ne'ebé reziliente, kompetitivu no iha li'ur.

Diálogu ida-ne'e iha tempu no importante. Nia tenke la'o liu husi reflesaun, tenke ajuda define prioridade sira, loke solusaun sira, no hametin koordenasaun entre instituisaun no parte interesada sira. Integrasaun ASEAN la'ós responsabilidade governu nian mesak de'it Ida ne'e esforsu tomak. Envolvimentu ativu husi setór privadu empreza mikro, ki'ik no médiu (MSMEs), nune'e mós emprezáriu feto no foin-sa'e sira, ne'e esensiál se ita atu tradús kompromisu rejionál bá oportunidade ekonómiku.

Timor-Leste iha kompromisu atu sai membru ASEAN ida-ne'ebé kredivel, konstrutivu no iha futuru. Ita la'ós de'it lori ita-nia aspirasaun, maibé mós ita-nia determinasaun atu reforma, adapta no kontribui ba ASEAN nia reziliensia koletiva no prosperidade. Ami konta kona-ba parseria kontinua husi maluk Estadu Membru ASEAN sira, ami-nia parseiru dezenvolvimentu sira no organizasaun internasionál sira, la'ós de'it atu apoia ami-nia tranzisaun, maibé atu servisu hamutuk ho ami nu'udar parseiru ida-ne'ebé hanesan hodi forma futuru rejiaun nian

“Ha'u fiar katak diskusaun sira iha loron rua oin mai sei hamosu rekomendasaun konkreta no asaun atu orienta implementasaun ita-nia Estrada Nasional AEC nian no atu asegura katak ita-nia viajen integrasaun nian sei fó impaktu reál. Taka tiha ona. Ha'u hato'o ha'u-nia agradesimentu ba Banku Dezenvolvimentu Aziatiku, Sekretariadu ASEAN no ERIA ba sira-nia apoiu no kolaborasaun iha organizasaun diálogu importante ida-ne'e. Ha'u hein katak diálogu ida-ne'e sei hametin liután ita-nia kompriensaun koletiva sei fó inspirasaun ba solusaun pratika sira, no kontribui ho signifikativu hodi dezenvolve Timor-Leste liuhusi integrasaun ASEAN. Mai ita uza oportunidade ida-ne'e hodi muda husi kompromisu ba asaun, hodi halo diálogu ba entrega. Ha'u hakarak imi hotu atu halo diskusaun ne'ebé produtivu. Ho ida-ne'e, ha'u kontente atu deklara ofisialmente Diálogu Politika Nivel Aas ne'e nakloke”.

Iha fatin hanesan Vice Ministru Negosiu Estranjeirus no Kooperasaun asuntu ASEAN Milena Rangel hateten iventu ida ne’e realiza atu halo diálogu polítiku ida atu nune’e bele haree Timor-Leste nia prosesu integrasaun. Iha sesaun dialogu ne’e sei haree pozisaun Timor-Leste nia agora iha ne’ebé no bainhira sei integra liutan bá rejiaun saida mak TL presiza atu halo.

“Haree bá kompremisiu sira ne’e maka ita sai ona na’in antes ita tama. Ita sei foku bá asuntu ekonómiku liu-husi iventu ekonomiku sira ne’ebé maka ita hola parte ona ninia implementa sira ne’e oinsá atu nune’e bele fó liu-tan ambienta sira ne’ebé mais amigavel no favoravel bá ita nia investimentu sira, no ita nia atividade komersiu sira”,

Tanba ne’e mak iha diálogu ne’e hetan mós partisipasun husi maluk sira husi rejiaun, inklui Cambodia, Laos no mós Vice Sekretáriu Jerál bá asuntu Ekonomiku husi Sekretáriadu ASEAN nian. Prezidente ADB nian ne’ebé toma konta bá rejiaun Sudeste Aziatiku no Pasifiku nian inklui bainaka sira husi Nasaun Austrália nu’udar parseiru prinsipál hodi nune’e bele haree prosesu Timor-Leste nian bá futuru kabe bá lakunas sira ne’ebé iha.

Vice Ministu ne’e reforsa liutan katak diágu ne’e di’ak tebes tanba hetan mós partisipasaun husi setór privadu sira atu nune’e bele haree no rona preparasaun saida maka Timor-Leste halo bá oin. Portantu planu implentasaun roteiru depois adezaun, oras ne’e dadaun Timor-Leste servisu hamutuk ho parseiu sira hodi bele asegura implentasaun planu sira ne’e hodi dudu integrasaun ekonomia bele la’o lalais liu-tan hodi bele fó benefisiu bá nasaun TL, bá povu bá setór privadu sira.

Galeria
Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus