
Asuntu : MINISTRU MAPPF MARCOS ’’MAMETA’ DA CRUZ SAI PANELISTA BA LANSAMENTU RELATÓRIU BCTL NIAN LIGADU HO DEZENVOLVIMENTU SETÓR EKONOMIA, AGRIKULTURA, PEKUÁRUA, PESKA IHA TL Dili, 11 Setembru 2025 – Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Eng. Marcos’’MAMETA’’da Cruz MAgSt, Quinta ne’e partispa serimónia lansamentu Relatóriu Banku Central Timor-Leste (BCTL) bá fulan neen, ligadu ho setór ekonomia, Agrikultura, Pekuária no Peska, amezmu tempu fó mós ninia hanoin kona-bá relatóriu ne’ebé BCTL prodús. ‘’Ohin ha’u mai partisipa hodi rona aprezentasaun Relatóriu BCTL nian bá fulan neen nian ne’ebé ligadu ho setór Ekonomia, Agrikultura, Pekuária no Peska iha rai laran. Nune’e mós ha’u nia partisipasaun iha ne’e, atu fó hanoin ituan kona-bá relatóriu ne’e,’’ dehan Ministru Marcos da Cruz bá jornalista sira iha Kampus Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) Fakuldade Ekonomia Quinta ne’e. Ministru Marcos esplika katak iha aprezentasaun relatóriu BCTL nian ne’e, nia rona mós hanoin balun husi panelista sira inklui audénsia sira kona-bá setór importante ne’ebé sita iha relatóriu BCTL nian ne’e. nia dehan sira buka atu fó hanoin bá malu atu bele aumenta produsaun hodi bele substitui bá produtu importadu sira. tanba to’o ohin loron TL sei nafatin depende bá importasaun barak. Ministru fó hanoin katak, polítika no estratejia IX Governu konstitusionál nian maka presiza aumenta produsaun rai laran, liu-liu oin nusá maka bele moderniza setór agrikultura liu-husi hadi’a infraestrutura báziku husi Irrigasaun atu nune’e iha tempu ikus mai bele harii mós Dam (waduk) ou Barazjen hodi nune’e bele moderniza setór ne’e ho sistema mekanizasaun. Politika no estratejia sira ne’e agora la’o hela portantu governu buka atu reforsa liu-husi implementasaun hodi apoiu mákina agríkola mais modernu hodi bele ajuda dezenvolve agrikultura no mós bele apoiu liu-tan agrikultór sira hanesan fini, adubu ai-moruk no formasaun bá agrikultór sira atu bele iha konesimentu di’ak bá Prátika agrikultura di’ak, hodi nune’e bele kontribui bá dezenvolvimentu setór sira ne’e. Portantu atu apoiu setór importante sira ne’e iha futuru parte hotu tenke servisu hamutuk inklui setór privadu sira hodi nune’e bele kontribui bá dezenvolvimentu ekonomia iha rai laran liu husi apoiu kreditu bá setór privadu sira. Hodi nune’e bele hadi’a ekonomia rai laran liu-husi aumenta produsaun. Tanba ne’e presiza kontribuisaun kolaborasaun husi ema hotu nian, husi governu, setór privadu, agrikultór no mós husi Instituisaun akademiku sira hanesan UNTL hodi bele kapasita joven sira bainhira remata sira nia estudu bele iha interese atu apoiu dezenvolvimentu setór agrikultura iha Timor-Leste. Governante ne’e relata katak relatóriu BCTL nian ne’ebé aprezenta ona, husu atu governu tenke halo importasaun barak liu hanesan produtu seriais inklui fós. Tanba ne’e maka agora governu halo dau-daun konstrusaun bá infraestrutura bázika hanesan irrigasaun iha fatin barak, funsiona irrigasaun sira ne’ebé iha no mós fasilita agrikultór sira ho mákina modernu, hodi nune’e sira bele halo natar no mós hamenus lakon depois kolleta. Iha lansmantu relatóriu BCTL nian ne’e hetan partisipasaun husi Ministru Komérsiu Indústria (MCI), Governadór BCTL, Reprejentante CCI-TL, Reprejentante UNTL, Parseiru dezenvolvimentu sira husi ajénsia internasionál inklui reprejentante estudante husi UNTL no IOB. Média Gab MAPPF.
Data Publica : 11 Sep 2025
Descrisaun :