MAPPF Realiza Enkontru Harmonizasaun Ho Parseiru Sira
Asuntu
MAPPF Realiza Enkontru Harmonizasaun Ho Parseiru Sira
Data Publica
20 Apr 2026
Descrisaun
Dili-16/04/26 Ministério Agricultura Pecuaria Pesca (MAPPF) kada tinan realiza enkontru ho parseiru dezenvolvimentu sira hodi haree progresu servisu hamutuk entre Ministériu ho Parseiru sira. Atividade ne’e realiza iha Salaun Auditório Ministério Finanças Ai-tarak Laran.
Enkontru refere atu reforsa koordenasaun entre autores ne’ebé ligadu ho MAPPF, Ministério mós hanesan instituisaun Governu ne’ebé lidera iha dezenvolvimentu Setór ha’at hanesan Agrikultura Pecuária Pesca no Floresta, presiza iha koordenasaun ho parseiru sira ne’ebé mak hala’o servisu iha setór ha’at ne’e. Enkontru ne’e Ministériu hala’o hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu sira ne’ebé ligasaun servisu iha Timor Leste ho Setór Agrikultura, Pekuaria, Peska no Floresta, enkontru ne’e ita realiza daka tinan.”katak Ministru
Membru Governante ne’e dehan tan iha diskursu katak, Enkontru Harmonizasaun Parseiru Dezenvolvimentu MALFF-tinan ida-ne’e. parseiru sira-nia prezensa iha ne'e ohin reflete ami -nia kompromisu hamutuk atu avansa setór agrikultura, pekuária, peska, no floresta no atu hadi'a seguransa ai-han, meius subsisténsia, no moris-di'ak jerál povu nian liu hosi kooperasaun no parseria sira ne'ebé aumenta.
Ministru subliña, setór Agrikultura mak sai hu’un ba ekonomia rurál, hodi apoiu moris no bele Hasa'e produtividade, hametin kadeia valór sira no promove prátika sira ne'ebé reziliente. Iha pekuária, hadi'a servisu saúde animál no sistema produsaun sira sei hasa'e rendimentu rurál sira. Iha peskas ne’e jestaun peskas sustentavel no dezenvolvimentu akuakultura liu husi hadia infra-estruturas no fasilidades bázika, oferese potensia forte ba kresimentu no nutrisaun. Iha floresta, proteje biodiversidade no asegura utilizasaun sustentável ba rekursu naturál sira sai nafatin fundamentál ba futuru ambientál no ekonómiku.
Nia haktuir, Dezde restaurasaun ba ita-nia independénsia, ita halo ona progresu ne'ebé metin iha setór oioin, inklui agrikultura, pekuária, peska, no floresta. Ami aumenta ona produtividade no produsaun husi ami nia ai-horis prinsipál sira hanesan batar produsaun ai-horis nian mós aumenta maka'as. Ida-ne'e hatudu hosi faktu katak ai-horis importadu sira iha supermerkadu nian agora barak liu troka ona ho sasán sira ne'ebé produz iha rai-laran. Konsumu ikan mós sa’e ona, hosi 6,1 kg per kapita kada tinan iha 2012 ba 8,7 kg iha 2025, ne’ebé reflete papél importante hosi setór peskas, inklui kontribuisaun sira hosi produsaun akikultura.
Iha fatin hanesan Embaixadór Japaun iha Timor-Leste, Sr. YAMAMOTO Yasushi, nu'udar prezidente grupu traballu Parseiru ba Dezenvolvimentu iha Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta, hakarak hato'o apresiasaun ba Sua Exelénsia Ministru Agrikultura ho nia ekipa, tanba konvoka ona enkontru iha inisiu tinan ida-ne'e.
Nia hatutan, oportunidade ne'e sei permite ita-nia diskusaun koletiva atu kontribui maka'as ba sikulu formulasaun orsamentu nasional Timor-Leste nian no permite investimentu estratėjiku liután iha setór sira ne'ebé iha relasaun ho agrikultura.
“Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN marka kapitulu foun ida ba nasaun ne'e. Ida-ne'e loke dalan ba komérsiu iha setór agríkola, pekuária, peska no floresta, hodi fö asesu ba merkadu rejionál ho konsumidor hamutuk millaun 680. Setór hirak ne'e sai nafatin fundamentál ba meius subsisténsia, seguransa ai-han no dezenvolvimentu rurál iha Timor-Leste. Aumentu produsaun agrikola sei sai esensiál atu hamenus dependénsia aas ba importasaun no hametin reziliénsia. No sei promove ho efetivu ba diversifikasaun ekonómika iha Timor Leste. Enkontru ne’e mós atu hare fila fali progresu no aprofunda ita nia komprensaun kona-ba MAPPF nia prioridade sira ba tinan oin mai, no oinsá parseiru dezenvolvimentu sira bele apoia di'ak liu tan setór ha’at ne’e.
Enkontru ne’e partisipa husi Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas, no Floresta, Marcos “Mameta” Sekretáriu Estadu Peskas, Domingos de Conceição dos Santos, Sekretáriu Estadu Floresta,Fernandino Vieira da Costa, Embaixadór Estadus Unidus Amérika nian iha Timor-Leste, ka nia reprezentante Embaixadór Japaun iha Timor-Leste Sr. YAMAMOTO Yasushi, Reprezentante husi Organizasaun Internasionál no/Membru husi Korpu Diplomátiku, Reprezentante sira husi Ministériu Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku (MCAE); Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEC); Ministériu Finansas, Ministériu Komérsiu no Indústria, Ministériu Administrasaun Estatál, TradeInvest Timor-Leste, CONSSAN-TL; no Sekretáriu Estadu Kooperativa, Diretór-Jerál, Diretór Nasionál no funsionáriu sira husi Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta, no liña ministériu sira. Ekipa DMEA MAPPF
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus