𝐌𝐈𝐍𝐈𝐒𝐓𝐑𝐔 𝐌𝐀𝐍𝐄𝐓𝐄𝐋𝐔 𝐊𝐎𝐍𝐒𝐈𝐃𝐄𝐑𝐀 𝐄𝐒𝐓𝐑𝐀𝐓𝐄́𝐉𝐈𝐀 𝐓𝐑𝐀𝐍𝐒𝐅𝐎𝐑𝐌𝐀𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐃𝐈𝐆𝐈𝐓𝐀́𝐋 𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑-𝐋𝐄𝐒𝐓𝐄 𝟐𝟎𝟐𝟔–𝟐𝟎𝟑𝟔 𝐌𝐀𝐊𝐀 𝐊𝐎𝐍𝐓𝐈𝐍𝐔𝐈𝐃𝐀𝐃𝐄 𝐍𝐎 𝐄𝐕𝐎𝐋𝐔𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐄𝐒𝐓𝐑𝐀𝐓𝐄́𝐉𝐈𝐊𝐀 𝐇𝐔𝐒𝐈 𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑 𝐃𝐈𝐆𝐈𝐓𝐀́𝐋 𝟐𝟎𝟑𝟐.

20 Apr 2026
Press Release Image
Asuntu

𝐌𝐈𝐍𝐈𝐒𝐓𝐑𝐔 𝐌𝐀𝐍𝐄𝐓𝐄𝐋𝐔 𝐊𝐎𝐍𝐒𝐈𝐃𝐄𝐑𝐀 𝐄𝐒𝐓𝐑𝐀𝐓𝐄́𝐉𝐈𝐀 𝐓𝐑𝐀𝐍𝐒𝐅𝐎𝐑𝐌𝐀𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐃𝐈𝐆𝐈𝐓𝐀́𝐋 𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑-𝐋𝐄𝐒𝐓𝐄 𝟐𝟎𝟐𝟔–𝟐𝟎𝟑𝟔 𝐌𝐀𝐊𝐀 𝐊𝐎𝐍𝐓𝐈𝐍𝐔𝐈𝐃𝐀𝐃𝐄 𝐍𝐎 𝐄𝐕𝐎𝐋𝐔𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐄𝐒𝐓𝐑𝐀𝐓𝐄́𝐉𝐈𝐊𝐀 𝐇𝐔𝐒𝐈 𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑 𝐃𝐈𝐆𝐈𝐓𝐀́𝐋 𝟐𝟎𝟑𝟐.

Data Publica

20 Apr 2026

Descrisaun

Dili, 17 Abríl 2026

Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng.Miguel Marques Gonçalves Manetelu abertura Workshop Konsultasaun Públika kona-bá Estratéjia Transformasaun Digitál Timor-Leste 2026– 2036 iha sala auditorium Kay Rala Xanana Gusmão Ministériu Finansas Aitarak-Laran Dili.

Ministru Manetelu konsidera Workshop loron da-ruak Konsultasaun Públika kona-bá Estratéjia Transformasaun Digitál Timor-Leste 2026– 2036. Iha loron dahuluk, halo diskusaun ida ne’ebé riku, konstrutivu no produtivu ho setór privadu, parseiru dezenvolvimentu, akademia no sosiedade sivil.

Sira nia kontribuisaun fó valór boot bá Timor-Leste nia esforsu atu klarifika no hametin Timor-Leste nia visaun nasionál bá Timor-Leste ida ne’ebé konetadu, inkluzivu no modernu. Ohin, workshop ne’e fókus estratéjiku Governu nia iha aliñamentu institusionál. Kona-bá muda husi estratéjia bá asaun konkretu no husi visaun bá implementasaun efetiva. Nudar lider sira Governu Konstitusionál da-sia.

“Ema hotu iha responsabilidade kolektiva atu asegura katak estratéjia ida ne’e la’ós deit dokumentu aspirasaun, maibé sai mandatu ida ne’ebé forte, unifikadu no orienta asaun koordenadu iha governu tomak. Estratéjia Transformasaun Digitál Timor-Leste 2026–2036 mak kontinuidade no evolusaun estratéjika husi Timor Digitál 2032. Ne’e reflete prioridade nasionál foun, realidade sosioekonómika ne’ebé muda no dinamika ambiente digitál rejionál ne’ebé lalais dezenvolve. Iha tempu hanesan, estratéjia ida ne’e implementa no operasionaliza kompromisu sira iha Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku 2011–2030 no Programa Governu Konstitusionál IX liu-liu atu hametin kapasidade estadu, espande servisu eGovernu no dezenvolve rekursu umanu digitál ne’ebé kualifikadu no kompetitivu” Ministru Manetelu subliña.

Transformasaun digitál la’os deit kona-bá teknolojia. Ne’e kona-bá transformasaun profunda iha oinsá governu hala’o nia funsaun. Ne’e kona-bá redeseña servisu públiku ho objetivu atu hametin konfiansa públiku, hadi’a efisiénsia, transparénsia no garante asesu inkluzivu bá sidadaun hotu liuliu sira iha área remota no vulnerável sira.

Ministru Manetelu konsidera ho lideransa Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nia ho vizaun nia lidera nasaun ida ne’e ho direksaun klaru atu hametin Estadu no lori Timor-Leste bá futuru ida ne’ebé modernu, inkluzivu no sustentável.

“Iha kontestu ida ne’e, ita la bele haluha papel lideransa ne’ebé forte no vizionáriu husi Sua Excelénsia Kay Rala Xanana Gusmão, Primeiru-Ministru Governu Konstitusionál IX. Ho visaun estratéjiku ne’ebé luan no kle’an, nia lidera nasaun ida ne’e ho direksaun klaru atu hametin Estadu no lori Timor-Leste ba futuru ida ne’ebé modernu, inkluzivu no sustentável. Nia lideransa kontinua inspira ita hotu atu hala’o knaar ho dedikasaun, integridade no responsabilidade. Liu husi komitmentu ne’ebé firme, ita hamutuk kontinua realiza mehi boot sira husi ita nia Mártir sira ne’ebé sakrifika ona sira nia moris ba libertasaun no soberania rai Timor-Leste. Iha spiritu ida ne’e, ita hametin ita nia determinasaun atu transforma mehi sira ne’e sai realidade konkretu ba jerasaun ohin no aban” Ministru Manetelu konsidera.

Nudar Ministru Transportes no Komunikasaun, nia reafirma governu nia papel lideransa tuir Dekretu-Lei Nú. 75/2023, ne’ebé altera husi Dekretu-Lei Nú. 12/2026. Liu husi TIC TIMOR I.P., Ministériu responsabiliza atu koordena, orienta no avalia polítika sira ne’ebé sei lori transformasaun ida ne’e. Maibé, transformasaun ida ne’e la bele realiza husi instituisaun ida deit. Risku boot liu mak fragmentasaun no falta koordenasaun. Transformasaun digitál presiza abordagem governu tomak, koordenasaun inter-ministerial ne’ebé forte no klaridade papél nomos responsabilidade iha nivel hotu-hotu.

“Direksaun polítika ita nian bazeia bá evidénsia no dadus konkretu. Estudu no avaliasaun sira foun hatudu progresu importante, maibé mos dezafiu sira ne’ebé sei iha liu-liu diferensa entre área urbana no rural no kustu asesu dijitál ne’ebé sei aas. Atu responde bá dezafiu sira ne’e, ita fó prioridade bá dezenvolvimentu infraestrutura nasionál estratéjika. Operasionalizasaun Timor-Leste South Submarine Cable iha tinan ida ne’e mak pasu transformativu ida ne’ebé importante. Hamutuk ho expansaun satélite broadband no rede fibra ótika nasionál, ne’e sei asegura konektividade ne’ebé konfiável no kapasidade aas atu suporta modernizasaun governu nomos ekonomia digitál” Ministru Manetelu afirma.

Governante ne’e konsidera infraestrutura deit la sufisiente.

“Ita tenke husu aan rasik ho seriedade: ita iha kapasidade ne’ebé loos ka? Instituisaun sira prontu atu adapta ka? Ita investe ho sufisiente iha rekursu umanu ka? Governasaun dijitál ne’ebé forte ne’ebé bazeia bá seguransa, konfiabilidade no kuadru legál ne’ebé sólidu maka fundamentu essensiál. Konfiansa públiku tenke sai pilar prinsipál bá estadu digitál. Timor-Leste nia adesáun bá ASEAN aumenta urjénsia estratéjika bá esforsu ida ne’e. Aliñamentu ho ASEAN Digitál Masterplan 2030 mak imperativu atu asegura ita nia kompetitividade no integrasaun iha ekonomia dijitál rejionál” Ministru Manetelu afirma.

Objetivu husi workshop ohin atu hametin aliñamentu no responsabilidade institusionál. Ministru Manetelu enkoraja Entidade hotu-hotu atu identifika lakuna iha koordenasaun, partilha dezafiu implementasaun iha setór ida-idak no fó rekomendasaun ne’ebé prátiku nomos realizável. Tenke asegura katak planu sira realista, fiskálmente sustentável no integra ho prosesu planeamentu nomos orsamentu nasionál.

Transformasaun dijitál maka esforsu nasionál tempu naruk ne’ebé presiza konsisténsia, disiplin no kolaborasaun ne’ebé kle’an. Objetivu ita klaru: governu ida ne’ebé efisiente, administrasaun públika ne’ebé konetadu no prestasaun servisu ne’ebé di’ak liu bá sidadaun hotu. Mai ita hametin ita nia kompromisu kolektivu atu asegura katak Estratéjia Transformasaun Digitál Timor-Leste 2026–2036 sai katalizadór bá futuru ida ne’ebé inkluzivu, reziliente no sustentável.

https://sdi.gov.tl/ministerio/presrealease/create  

𝐌𝐞́𝐝𝐢𝐚 𝐌𝐓𝐊

Galeria
Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus