SEPC HAMUTUK LIÑAS MINISTERIAIS NO KOMUNIDADE LUG-LAU-LAU KUDA ONA AI-OAN 1.870 BA AREA RISKU SIRA

21 Apr 2026
Press Release Image
Asuntu

SEPC HAMUTUK LIÑAS MINISTERIAIS NO KOMUNIDADE LUG-LAU-LAU KUDA ONA AI-OAN 1.870 BA AREA RISKU SIRA

Data Publica

21 Apr 2026

Descrisaun

Ermera,17 De Abríl 2026

Sua Exelênsia Seçretario Estado Proteção Civil (SEPC) Domingos Mariano Reis,hamutuk ho Liñas Ministeriais sira kompostu husi Floresta,Ministerio Turismo E Ambiente (MTA),Falintil-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL),Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Ministerio Administrasaun Estatal (MAE) Ministerio Edukasaun (ME) Ministerio Saúde (MS) Asesor Internasional GNR,Xefi Suku husi Suku Sia (9) iha Postu Administrativu Hatulia (A)hala'o ona kuda ai-oan 1.870 iha Aldeia Lug-Lau-Lau.

Atu informa katak programa ida ne'e realiza husi Autoridade Proteção Civil (APC) liu husi Diresaun Nasional Prevensaun no Mitigasaun (DNPM) Nasionál ne'ebé mak lidera husi Xefe Departamentu Mitigasaun, Mafalda Maria ho ninia Objetivu mak atu hasa‘e koiñesementu komunidade sira nian ba Protesaun meiu ambiente,promove konservasaun floresta atu nune'e bele redus husi erosaun no dezastre naturál,no parte ida atu enkoraja partisipante sira liu-liu autoridade lokál,komunidade iha jestaun redasaun risku dezastre liu-liu halo reflorestasaun ba iha area sira ne'ebé mak akontese beibeik erosaun.

Tamba ne'e iha Diskursu Sua Exelênsia Seçretario Estado Proteção Civil (SEPC) Domingos Mariano Reis hateten,objetivu ohin iha ne'e atu halo lañsamentu ba kuda ai-horis sira oinsá mak atu kontribui hamenus husi risku dezastre iha Timor-Leste.

“No iha 26 De Outubro 2025 ita nia nasaun intergra ona hanesan pais permanente ba ASEAN .no pais membru ASEAN sira mós fo ona ba Timor-Leste atu tama tenki preinse mós roterio ASEAN ninian ,ne'ebe mak buat ida mitigasaun no prevenesaun ba dezastre iha Timor-Leste ne'e importante tebes.tamba bele hola parte ona iha polítika ASEAN nian liu husi AHA CENTER.Tamba ne'e mak aktividade ne'e hala'o durante tinan rua ona ita kobre ona iha fatin barak ona. Atu haktuir katak ita aktividade sira ohin ne'e Departamentu DNPM nian no bazeia ba mapamentu ne'ebé mak sira trasa ona katak iha aldeia no suku ne'ebé mak fasil atu kona dezastre,entaun sira tenki halo reflorestasaun no mós edukasaun redusaun risku dezastre ba ita nia komunidade sira oinsá mak atu hasa‘e koñesementu ba komunidade sira liu-liu atu hatene kona-ba kauza dezastre,sinais dezastre,oinsá atu prevene no oinsá atu koidadu husi dezastre no kadestrofes ne'ebé mak akontese."

Lideransa ne'e Hatutan bazeia ba polítika IX Governo Konstitusionál liu Ministerio Interior (MI)no Secretario Estado Proteção Civil (SEPC)Autoridade Protecao Civil (APC)iha nia programa ida mak Seguransa nasionál, no programa ne'e mai ho ninia vizaun ne'ebé mak klaru liu-liu oinsá mak atu garante katak sidadaun hotu-hotu tenki seguru husi dezastre no kadestrofes ne'ebé mak akontese.

“Tamba ne'e mak APC mai ho nia misaun haktuir ona katak,“servi no proteze,”servi katak bainhira dezastre akontese ba komunidade sira imediatamente ami tenki responde.Proteze katak sidadaun tenki protezidu husi ameasa oioin.Tamba ida ne'e ohin Departamentu mitigasaun no prevenesaun dezastre nia prezensa iha ne'e .hola parte ida mós husi medida prevenesaun atu nune'e bele asegura katak ita hotu nia asaun ne'e bele kontribui ba redusaun risku dezastre.”

Atu haforsa katak programa sensiabilizasaun ne'ebé mak Diresaun Nasional Prevensaun no Mitigasaun (DNPM) hala‘o durante loron lima ne'e óinsa atu hasa’e komunidade nia konsiensia liu-liu kapasita komunidade nia koñesementu kona-ba preparasaun antes atu akontese dezastre.

No haktuir de'it katak totál ai-oan ne'ebé kuda iha area risku ba dezastre iha Aldeia Lug-Lau-Lau hamutuk 1.870 ho nia tipu ai-oan mak hanesan tuir mai ne'e ,aiteka 100,ai-mahoni 250,ai saria 250,ai ba konservasaun ai-kakeu 100,ai-au 670 no inklui mós ai-tasi mai husi kontribuisaun komunidade sira nian.

MEDIA SEPC

Galeria
Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus