𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑-𝐋𝐄𝐒𝐓𝐄 𝐊𝐎𝐍𝐓𝐈𝐍𝐔𝐀 𝐇𝐀𝐓𝐔𝐃𝐔 𝐊𝐎𝐌𝐈𝐓𝐌𝐄𝐍𝐓𝐔 𝐇𝐀𝐌𝐄𝐓𝐈𝐍 𝐒𝐈𝐒𝐓𝐄𝐌𝐀 𝐒𝐄𝐆𝐔𝐑𝐔 𝐒𝐄𝐆𝐔𝐑𝐀𝐍𝐒𝐀 𝐀𝐕𝐈𝐀𝐒𝐀𝐔𝐍, 𝐀𝐔𝐌𝐄𝐍𝐓𝐀 𝐊𝐀𝐏𝐀𝐒𝐈𝐃𝐀𝐃𝐄 𝐓𝐄́𝐊𝐍𝐈𝐊𝐀 𝐍𝐎 𝐏𝐑𝐎𝐌𝐎𝐕𝐄 𝐊𝐎𝐎𝐏𝐄𝐑𝐀𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐑𝐄𝐉𝐈𝐎𝐍𝐀́𝐋 𝐍𝐎MOS 𝐈𝐍𝐓𝐄𝐑𝐍𝐀𝐒𝐈𝐎𝐍𝐀́𝐋.
Asuntu
𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑-𝐋𝐄𝐒𝐓𝐄 𝐊𝐎𝐍𝐓𝐈𝐍𝐔𝐀 𝐇𝐀𝐓𝐔𝐃𝐔 𝐊𝐎𝐌𝐈𝐓𝐌𝐄𝐍𝐓𝐔 𝐇𝐀𝐌𝐄𝐓𝐈𝐍 𝐒𝐈𝐒𝐓𝐄𝐌𝐀 𝐒𝐄𝐆𝐔𝐑𝐔 𝐒𝐄𝐆𝐔𝐑𝐀𝐍𝐒𝐀 𝐀𝐕𝐈𝐀𝐒𝐀𝐔𝐍, 𝐀𝐔𝐌𝐄𝐍𝐓𝐀 𝐊𝐀𝐏𝐀𝐒𝐈𝐃𝐀𝐃𝐄 𝐓𝐄́𝐊𝐍𝐈𝐊𝐀 𝐍𝐎 𝐏𝐑𝐎𝐌𝐎𝐕𝐄 𝐊𝐎𝐎𝐏𝐄𝐑𝐀𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐑𝐄𝐉𝐈𝐎𝐍𝐀́𝐋 𝐍𝐎MOS 𝐈𝐍𝐓𝐄𝐑𝐍𝐀𝐒𝐈𝐎𝐍𝐀́𝐋.
Data Publica
24 Apr 2026
Descrisaun
Bali, 24 Abril 2026
Prezidente Autoridade Aviasaun Sivil Timor-Leste, Institutu Publiku (AACTL, I.P.), Zezinho António F. Gusmão, partisipa iha enkontru internasionál aviasaun ne’ebé realiza iha Nusa Dua, Bali, Indonézia, hahú husi loron 21 to’o 24 Abril 2026.
Iha enkontru ne'e Prezidente AACTL.IP akompaña husi NCMC no Diretór Padrão Aerodromo no Infraestrutura; Armando da Silva, Diretór Diresaun Seguransa Operasionál, Júlio T.M.G Maia, Asesor Jurídiku Nasionál, João Corte-Real.
Prezidente AACTL.IP Zezinho ho onra partisipa iha enkontru internasionál importante sira iha área seguru/seguransa no desenvolvimentu aviasaun.
Enkontru sira ne’e inklui :
• ICAO–EASA Forum on Safety Investigation (21–22 Abril 2026);
• 23rd COSCAP Southeast Asia Steering Committee Meeting (22–23 Abril 2026);
• EU–ASEAN Sustainable Connectivity Package (SCOPE) Project Management Board Meeting (24 Abril 2026).
Enkontru sira ne’e, AACTL halo mós reuniaun bilaterál ho Diretór Rejionál Asia no Pasífiku husi ICAO (ICAO APAC), nomos ho Chief Technical Advisor (CTA) husi COSCAP-SEA. Diskusaun sira ne’e foka bá planu vizita CTA bá Timor-Leste iha loron 15 to’o 19 Juñu 2026.
Vizita ne’e sei inklui :
• Avaliasaun progresu sistema Seguru/seguransa aviasaun;
• Revizaun bá nesesidade asisténsia téknika;
• Suporte bá Protocol Questions (PQs) iha área Aerodrome (AGA) no area relevantes seluk.
Aleinde ne’e mós planeia atu halo vizita kortézia bá nivél Governu, inklui Ministru sira no Konsellu Ministrus, hodi diskute importánsia Autoridade Aviasaun Sivil nian iha promosaun dezenvolvimentu sosio-ekonómiku nasaun nian mós papel no funsaun instituisaun nian tuir perspetiva Organizasaun Aviasaun Sivil Internasionál (ICAO).
Prezidente Konsellu Administrasaun AACTL, I.P., Zezinho António F. Gusmão, nu’udar Xefi Delegasaun, subliña diskusaun iha enkontru tolu ne’e foka liu bá nesesidade atu hametin sistema seguru/seguransa aviasaun liuhusi abordajen risku-bazeadu, dezenvolvimentu kapasidade inspetór sira no utilizasaun dadus nomos teknolójia modernu hodi suporta desizaun regulatóriu. Sesaun sira mós diskute kona-bá papel COSCAP nian atu aumenta koordenasaun rejionál, partilla boas prátika no responde bá dezafiu foun hanesan inovasaun teknolojia, seguru/seguransa operasaun nomos jestaun krize. Aleinde ne’e, enkontru sira subliña importánsia dezenvolvimentu rekursu umanu, implementasaun State Safety Programme (SSP), no utilizasaun sistema intelijénsia seguransa hodi melhora efikásia supervisaun nomos kumprimentu padraun ICAO iha rejiaun.
Partisipasaun Timor-Leste iha enkontru sira ne’e hatudu komitmentu forte Governu nian liuhusi AACTL atu kontinua hametin sistema seguru/seguransa aviasaun, aumenta kapasidade téknika, promove kooperasaun rejionál no internasionál, liu-liu ho estatutu Timor-Leste nudar membru foun ASEAN.
AACTL sei kontinua servisu hamutuk ho parseiru sira atu garante katak setór aviasaun iha Timor-Leste bele kontribui efetivamente bá kresimentu ekonomia no ligasaun rejionál nomos globál nasaun nian.
https://sdi.gov.tl/ministerio/presrealease/create
𝐌𝐞𝐝𝐢𝐚 𝐌𝐓𝐊
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus