𝙇𝙤𝙧𝙤𝙣 𝘿𝙖𝙧𝙪𝙖𝙠 𝙁𝘼𝙊 𝑨𝑷𝑹𝑪-38 𝙄𝙣𝙩𝙚𝙧𝙫𝙚𝙣𝙨𝙖𝙪𝙣 𝙀𝙨𝙩𝙧𝙖𝙩é𝙟𝙞𝙠𝙪 𝙏𝙞𝙢𝙤𝙧-𝙇𝙚𝙨𝙩𝙚 𝙁𝙤𝙧𝙩𝙞𝙛𝙞𝙠𝙖 𝘿𝙞𝙥𝙡𝙤𝙢á𝙨𝙞𝙖 𝘼𝙡𝙞𝙢𝙚𝙣𝙩á𝙧, 𝙄𝙣𝙤𝙫𝙖𝙨𝙖𝙪𝙣 𝙣𝙤 𝙄𝙣𝙫𝙚𝙨𝙩𝙞𝙢𝙚𝙣𝙩𝙪, 𝙀𝙣𝙛𝙧𝙚𝙣𝙩𝙖 𝙈𝙤𝙧𝙖𝙨 𝙏𝙧𝙖𝙣𝙨𝙛𝙧𝙤𝙣𝙩𝙚𝙞𝙧a 𝙣𝙤 𝘼𝙫𝙖𝙣𝙨𝙖 𝘽𝙞𝙤𝙚𝙠𝙤𝙣𝙤𝙢𝙞𝙖 𝙝𝙤 𝙏𝙧𝙖𝙣𝙨𝙛𝙤𝙧𝙢𝙖𝙨𝙖𝙪𝙣 𝘼𝙯𝙪𝙡
Asuntu
𝙇𝙤𝙧𝙤𝙣 𝘿𝙖𝙧𝙪𝙖𝙠 𝙁𝘼𝙊 𝑨𝑷𝑹𝑪-38 𝙄𝙣𝙩𝙚𝙧𝙫𝙚𝙣𝙨𝙖𝙪𝙣 𝙀𝙨𝙩𝙧𝙖𝙩é𝙟𝙞𝙠𝙪 𝙏𝙞𝙢𝙤𝙧-𝙇𝙚𝙨𝙩𝙚 𝙁𝙤𝙧𝙩𝙞𝙛𝙞𝙠𝙖 𝘿𝙞𝙥𝙡𝙤𝙢á𝙨𝙞𝙖 𝘼𝙡𝙞𝙢𝙚𝙣𝙩á𝙧, 𝙄𝙣𝙤𝙫𝙖𝙨𝙖𝙪𝙣 𝙣𝙤 𝙄𝙣𝙫𝙚𝙨𝙩𝙞𝙢𝙚𝙣𝙩𝙪, 𝙀𝙣𝙛𝙧𝙚𝙣𝙩𝙖 𝙈𝙤𝙧𝙖𝙨 𝙏𝙧𝙖𝙣𝙨𝙛𝙧𝙤𝙣𝙩𝙚𝙞𝙧a 𝙣𝙤 𝘼𝙫𝙖𝙣𝙨𝙖 𝘽𝙞𝙤𝙚𝙠𝙤𝙣𝙤𝙢𝙞𝙖 𝙝𝙤 𝙏𝙧𝙖𝙣𝙨𝙛𝙤𝙧𝙢𝙖𝙨𝙖𝙪𝙣 𝘼𝙯𝙪𝙡
Data Publica
30 Apr 2026
Descrisaun
etun
𝗕𝗿𝘂𝗻𝗲𝗶 𝗗𝗮𝗿𝘂𝘀𝘀𝗮𝗹𝗮𝗺 𝟮𝟰-𝗔𝗽𝗿-𝟮𝟬𝟮𝟲, Loron daruak partisipasaun ofisiál iha FAO Regional Conference for Asia and the Pacific 38, Governu Timor-Leste kontinua afirma nia papel estratéjiku iha diplomásia alimentár rejionál liu husi kontribuisaun ativa iha diskusaun altu nivel ministerial meeting
Delegasaun ne’ebé lidera husi S.E 𝑴𝒂𝒓𝒄𝒐𝒔 𝒅𝒂 𝑪𝒓𝒖𝒛, 𝑴𝑨𝒈,𝑺𝒕. 𝑴𝒊𝒏𝒊𝒔𝒕𝒓𝒖 𝑨𝒈𝒓𝒊𝒌𝒖𝒍𝒕𝒖𝒓𝒂, 𝑷𝒆𝒄𝒖á𝒓𝒊𝒂, 𝑷𝒆𝒔𝒌𝒂 𝒏𝒐 𝑭𝒍𝒐𝒓𝒆𝒔𝒕𝒂 hato’o intervensaun estratéjiku lima ne’ebé reflete prioridade nasionál ba transformasaun sistema ai-han ne’ebé inkluzivu, sustentável no reziliente ba mudansa klimatika.
“Transformasaun sistema ai-han presiza abordagem komprensivu ne’ebé integra politika forte, finansiamentu inkluzivu, inovasaun aplikável no parseria estratéjika, atu garante seguransa alimentár no bem-estar sustentável ba komunidade,” dehan S.E marcos da Cruz, MAg,st. iha sesaun mesa redonda ministerial meeting.
Iha agenda kona-ba 𝗜𝗻𝗼𝘃𝗮𝘀𝗮𝘂𝗻 𝗯𝗮 𝗦𝗲𝗴𝘂𝗿𝗮𝗻𝘀𝗮 𝗔𝗹𝗶𝗺𝗲𝗻𝘁á𝗿 (𝟮𝟬𝟮𝟲–𝟮𝟬𝟮𝟳), Timor-Leste sublinha katak inovasaun mak nesesidade estratéjika, la’ós opsaun. Abordajen ne’e foka ba utilizasaun siénsia no teknolojia dijitál, melhoria asesu ba input agríkola no fortalese ligasaun merkadu, ho objetivu atu aumenta produtividade no reziliénsia sistema ai-han. Iha diskusaun kona-ba 𝗢𝗻𝗲 𝗛𝗲𝗮𝗹𝘁𝗵 𝗻𝗼 𝗠𝗼𝗿𝗮𝘀 𝗔𝗻𝗶𝗺𝗮𝗹 𝗧𝗿𝗮𝗻𝘀𝗳𝗿𝗼𝗻𝘁𝗲𝗶𝗿𝗮,Timor-Leste destaka ameasa real husi moras hanesan African Swine Fever, Newcastle Disease no rabies, ne’ebé iha impaktu direta ba seguransa alimentár, saúde públika no estabilidade ekonomia rural. Nune’e, Governu reafirma nia apoiu ba abordagem One Health no kolaborasaun rejionál liu husi 𝗚𝗹𝗼𝗯𝗮𝗹 𝗣𝗮𝗿𝘁𝗻𝗲𝗿𝘀𝗵𝗶𝗽 𝗳𝗼𝗿 𝗧𝗿𝗮𝗻𝘀𝗯𝗼𝘂𝗻𝗱𝗮𝗿𝘆 𝗔𝗻𝗶𝗺𝗮𝗹 𝗗𝗶𝘀𝗲𝗮𝘀𝗲𝘀, atu fortalece sistema prevensaun, monitorizasaun.
Iha Mesa Redonda Ministerial kona-ba 𝗜𝗻𝘃𝗲𝘀𝘁𝗶𝗺𝗲𝗻𝘁𝘂 𝗔𝗴𝗿𝗶𝗳𝗼𝗼𝗱, Timor-Leste nia intervensaun katak mobilizasaun investimentu presiza mekanizmu finansiamentu ne’ebé inkluzivu no sustentável, ne’ebé suporta husi koordinasaun efetiva entre governu, setor privadu no parseiru dezenvolvimentu sira.
Relasiona ho 𝗕𝗶𝗼𝗲𝗸𝗼𝗻𝗼𝗺𝗶𝗮 𝗦𝘂𝘀𝘁𝗲𝗻𝘁á𝘃𝗲𝗹, Timor-Leste haree setór ida ne’e hanesan oportunidade estratéjika atu aumenta valor rekursu biolójiku ho forma responsável, promove ekonomia sirkulár no kria oportunidade rendimentu ba komunidade rural, ho prioridade ba inkluzaun sosial no protesaun ambientál.
Iha 𝗧𝗿𝗮𝗻𝘀𝗳𝗼𝗿𝗺𝗮𝘀𝗮𝘂𝗻 𝗔𝘇𝘂𝗹 (𝗕𝗹𝘂𝗲 𝗧𝗿𝗮𝗻𝘀𝗳𝗼𝗿𝗺𝗮𝘁𝗶𝗼𝗻), Timor-Leste reafirma nia komitmentu atu dezenvolve setor peska no aquakultura hanesan pilar importante ba seguransa alimentár, nutrisaun no rendimentu komunidade costeira. Governu mos destaca importánsia combate Illegal Fishing, Unreported and Unregulated (IUU) no promove sistema aquakultura ne’ebé reziliente ba mudansa klimaatika, ho apoiu tékniku husi Food and Agriculture Organization no parseiru internasionál sira.
Partisipasaun ativa iha loron daruak konferénsia ne’e reflete abordagem polítika ne’ebé cada vez mais integradu no orientadu ba rezultadu. Iha perspetiva ba oin, kolaborasaun estratéjika ho Food and Agriculture Organization FAO, Estadu membru no parseiru dezenvolvimentu sei sai fator determinante atu aselera implementasaun politika no programa nasionál.
Ho intervensaun estratéjiku lima orientadu ba rezultadu, Timor-Leste reafirma nia pozisaun hanesan ator responsavel no proativu iha diplomásia alimentár global.
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus