𝐓𝐢𝐦𝐨𝐫-𝐋𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐧𝐨 𝐁𝐫𝐮𝐧𝐞𝐢 𝐫𝐞𝐚𝐥𝐢𝐳𝐚 𝐅𝐨́𝐫𝐮𝐦 𝐍𝐞𝐠𝐨́𝐬𝐢𝐮 𝐈𝐧𝐯𝐞𝐬𝐭𝐢𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐧𝐨 𝐚𝐬𝐢𝐧𝐚 𝐌𝐨𝐔 𝐛𝐚 𝐭𝐮𝐫𝐢𝐳𝐦𝐮
Asuntu
𝐓𝐢𝐦𝐨𝐫-𝐋𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐧𝐨 𝐁𝐫𝐮𝐧𝐞𝐢 𝐫𝐞𝐚𝐥𝐢𝐳𝐚 𝐅𝐨́𝐫𝐮𝐦 𝐍𝐞𝐠𝐨́𝐬𝐢𝐮 𝐈𝐧𝐯𝐞𝐬𝐭𝐢𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐧𝐨 𝐚𝐬𝐢𝐧𝐚 𝐌𝐨𝐔 𝐛𝐚 𝐭𝐮𝐫𝐢𝐳𝐦𝐮
Data Publica
07 May 2026
Descrisaun
𝐁𝐫𝐮𝐧𝐞𝐢 𝐃𝐚𝐫𝐮𝐬𝐬𝐚𝐥𝐚𝐦, 𝟎𝟓 𝐌𝐚𝐢𝐮 𝟐𝟎𝟐𝟔
==========================
Governu Timor-Leste no Brunei Darussalam realiza fórum negósiu investimentu ida atu reforsa kooperasaun ekonómiku no promove oportunidade ba setór privadu.
Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Dato' Seri Francisco Kalbuadi Lay, reprezenta Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, realiza Fórum Negósiu Investimentu, ne’ebé destaka katak inisiativa ida ne’e importante atu atrai investimentu estranjeiru, liu-liu iha setór turizmu no infraestrutura.
Durante eventu ne’e, Timor-Leste no Brunei Darussalam ne'ebé reprezenta husi Ministru iha Gabinete Primeiru-Ministru no Ministru Finansa no Ekonomia II Dato' Seri Setia Dr. Awang Haji Mohd Amin Liew bin Abdullah diskute kona-ba potensia investimentu, inklui dezenvolvimentu turizmu ne’ebé konsidera nu’udar setór estratéjiku ba kreximentu ekonómiku Timor-Leste, ho perspetiva pozitivu husi merkadu rejionál Timor-Leste nian.
Iha diskurusu Vise-PM, MKAE no MTA, Dato' Seri Francisco Kalbuadi Lay, destaka Timor-Leste nakloke ba negósiu no prontu servisu ho parseiru sira.
"Ha’u hakarak fahe ho ita-boot sira mensajen simples ida: Timor-Leste nakloke ba negósiu, ita halo reforma ba ita-nia ekonomia, no ita prontu atu servisu hamutuk ho parseiru sira ne’ebé hakarak buras hamutuk ho ita iha dalan ida ne’ebé naruk no sustentável. Timor-Leste iha hela faze dezenvolvimentu foun.
Ami servisu maka'as atu harii ekonomia ida ne'ebé maka'as liu no diversifikadu liu, hodi hadook-an hosi dependénsia ba mina no gás. Ita-nia ekonomia kontinua buras beibeik Iha 2025.
Ita hein kreximentu ekonómiku naun-petrolíferu besik pursentu 4.6 ida-ne'e hatudu katak ita-nia reforma no investimentu sira hahú lori rezultadu pozitivu. Maibé, ami koʼalia loos kona-ba ami-nia situasaun ita sei ekonomia joven ho dezafiu barak. Ita presiza investimentu no parseria sira atu ajuda ita atu buras lalais liu no ho maneira ida ne'ebé ekilibradu liu. Tanba ne’e mak ita fó benvindu ba investidór responsavel sira hotu ne’ebé iha vontade atu servisu hamutuk ho ita no kontribui ba ita-nia dezenvolvimentu nasionál. Governu Timor-Leste foka hela ba setór xave sira ne’ebé bele dudu kreximentu ba tempu naruk no kria empregu ba ita-nia povu. Hirak-ne'e inklui agrikultura, peska sira. turizmu, enerjia, no infraestrutura.
Agrikultura sai nafatin ruin kotuk ba ita-nia ekonomia rurál. Ita-nia povu barak depende ba ida-ne'e ba sira nia moris. Agora daudaun ami serbisu atu hadi'a produtividade liuhosi irigasaun, treinamentu, no asesu ba ferramenta modernu sira ne'ebé di'ak liu. Ami mós enkoraja hela mudansa hosi agrikultura subsisténsia ba produsaun komersiál no ho valór akresentadu.
Iha peska, ami haree potensiál maka'as ba kreximentu. Timor-Leste iha riku soin tasi nian no ami hadi'a hela sistema jestaun sira, prátika sira sustentabilidade nian, no fasilidade sira kadeia malirin nian hodi apoia esportasaun sira no seguransa ai-han.
Turizmu maka setór seluk ne'ebé promisór. Ita-nia rain iha atrasaun naturál sira ne'ebé furak, inklui biodiversidade tasi nian, ahu-ruin sira, foho sira, no dalan sira ba migrasaun baleia nian. Maibé, ita presiza servisu infraestrutura ne'ebé di'ak liu, no konetividade atu realiza tomak potensiál ida-ne'e Iha enerjia, ami serbisu atu halo balansu ba ami nia rekursu petrolíferu tradisionál sira ho dudu maka'as ba enerjia renovável, liuliu enerjia solár no anin nian.
Ami mós planeia hela projetu infraestrutura petrolíferu integradu enerjia boot sira, inklui sentru dezenvolvimentu ida iha ami nia kosta súl ne’ebé sei inklui LNG, oportunidade ba refinaria, no fasilidade relasionadu. Ida-ne'e loke investimentu no parseria rejionál foun. Atu apoia investimentu, ami hadi'a ami nia sistema legál no regulatóriu sira. Ami hakarak investidór sira sente seguru, protejidu, no fiar-an bainhira halo negósiu iha Timor-Leste.
Ita hatama ona lei importante sira hanesan Lei Investimentu Privadu, Lei Konkorénsia, Lei Insolvénsia. no Lei Promosaun Esportasaun. Lei sira ne’e ajuda asegura transparénsia, justisa, no protesaun ba direitu investidór sira nian.
Ami mós serbisu atu hadi'a ami nia ambiente negósiu nian liuhosi hamenus burokrasia no simplifika prosedimentu sira. Ita-nia reforma prinsipál ida mak kriasaun sentru investimentu one-stop ida atu fasilita hahú no hala’o negósiu sira iha Timor-Leste. Reforma sira ne’e hatudu daudaun ona rezultadu. Ita haree ona aumentu pursentu 9.7 iha investimentu privadu ne'ebé hatudu konfiansa ne'ebé buras iha ita-nia ekonomia. Timor-Leste agora sai hanesan membru plenu husi Nasaun sira Sudeste Aziátiku nian. Ida-ne'e maka realizasaun istóriku ida ba ita-nia rain. Ida-ne'e liga ita besik liután ba dezenvolvimentu ekonómiku no estratéjiku rejiaun nian.
Ami mós agora sai membru ida hosi Organizasaun Mundial Komérsiu. Etapa ida ne’e ajuda ita atu loke ita nia ekonomia, hadi’a padraun komérsiu nian no kria tan oportunidade ba kooperasaun internasionál Ami servisu maka’as atu aliña ami nia sistema sira ho padraun ASEAN nian Ida ne’e inklui fasilitasaun komérsiu, modernizasaun alfándega, no integrasaun ba ami nia sistema nasionál sira ho Janela Únika ASEAN nian Etapa sira ne’e la’ós fásil, maibé nesesáriu.
Ami fiar katak kooperasaun rejionál maka xave atu hasoru dezafiu globál sira ohin loron nian, inklui inserteza ekonómika no kestaun sira seguransa enerjétika nian Ami kompriende didi’ak katak dezenvolvimentu labele akontese bainhira laiha infraestrutura ne’ebé forte no ema ne’ebé iha abilidade.
Tanba ne'e maka ami investe maka'as iha estrada sira, portu sira, aeroportu sira, telekomunikasaun sira, sistema enerjia sira, no rede irigasaun sira iha nasaun tomak. Investimentu hirak ne’e esensiál atu liga ita-nia ekonomia no apoia kreximentu setór privadu.
Iha tempu hanesan. ami investe iha edukasaun no formasaun profisionál. Ami hakarak harii forsa traballu ida ne'ebé iha abilidade ne'ebé bele apoia indústria modernu sira no atrai investimentu estranjeiru.
Ami mós foka ba transformasaun dijitál, agrikultura intelijente, no solusaun enerjia moos nian hodi hadi'a produtividade no sustentabilidade Timor-Leste sei asume kargu Prezidénsia ASEAN nian iha tinan 2029. Ida-ne’e nu’udar responsabilidade boot ida no oportunidade boot ida ba ita-nia nasaun. Iha preparasaun, ita hametin ita-nia setór turizmu. hadi'a infraestrutura, no harii kapasidade iha servisu públiku no ospitalidade.
Ami hakarak asegura katak ami prontu tomak atu simu líder no parseiru sira ASEAN nian iha ami-nia rain. Avansu ida ne’e mós sei kria oportunidade foun ba investimentu iha infraestrutura, servisu. no dezenvolvimentu turizmu.
Enerjia maka área importante ida iha ne'ebé ita haree potensia maka'as ba kooperasaun ho Brunei Darussalam no parseiru rejionál sira seluk. Ita hatene katak Brunei iha esperiénsia naruk no maka'as iha setór mina no gás. Ami respeita tebes ida-ne'e no haree oportunidade barak ba parseria, liuliu iha ami nia projetu enerjétiku sira ne'ebé sei mai, inklui dezenvolvimentu Greater Sunrise.
Ami mós rekoñese importánsia hosi seguransa enerjétika rejionál. Iha tempu inserteza globál, kooperasaun entre nasaun sira importante liu duké uluk.
Timor-Leste loke ona no komprometidu atu harii futuru ida ne'ebé di'ak liu. Ami la halo ida-ne'e mesak. Ami hakarak parseiru sira ne'ebé maka iha vontade atu buras hamutuk ho ami. investe ho ami. no fahe iha ami nia viajen dezenvolvimentu ba tempu naruk.
Ami valoriza tebes ami nia relasaun ho Brunei Darussalam no ami hein atu aprofunda liután ami nia kooperasaun.
Ita-boot nia esperiénsia, liuliu iha dezenvolvimentu enerjia no ekonómiku, iha valór tebes ba ami. Ha'u hakarak agradese dala ida tan ba Brunei/Konsellu Dezenvolvimentu Ekonómiku tanba sai uma-na'in ba eventu ida-ne'e no tanba apoia ligasaun ekonómika sira ne'ebé metin liu entre ita-nia nasaun sira.
Ba Komunidade emprezarial Brunei Darussalam nian, ha'u ho laran kmanek konvida oportunidade sira iha Timor-Leste mai no haree saida mak imi atu esplora harii hela. Sai parte ida husi ami nia istória kreximentu nian. Mai ita serbisu hamutuk ba prosperidade ne'ebé fahe no futuru ida ne'ebé metin liu ba ita-nia rejiaun,"subliña Vise-PM.
Iha momentu hanesan, Prezidente Autoridade Turizmu Timor-Leste, Virgílio Smith, asina Memorandum of Understanding (MoU) ho empreza balu husi Brunei atu estabelese kooperasaun iha área promosaun turizmu, investimentu no dezenvolvimentu destinasaun turístika.
Akordu ne’e sei kria estrutura diálogu no koordenasaun entre parte rua, hodi fortalese relasaun bilaterál no fasilita monitorizasaun ba projetu sira iha futuru.
Governu rua hatudu kompromisu atu kontinua promove kolaborasaun entre setór públiku no privadu, ho objetivu atu hadi’a ekonomia no kria oportunidade servisu ba sidadaun sira.
Fórum ne’e mós sai plataforma importante atu liga investidór sira ho oportunidade real iha Timor-Leste, ne’ebé iha potensial bo'ot iha setór turizmu no rekursu naturál sira.
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus