𝐒𝐄𝐊𝐑𝐄𝐓Á𝐑𝐈𝐔 𝐄𝐒𝐓𝐀𝐃𝐔 𝐏𝐄𝐒𝐊𝐀𝐒 𝐋𝐎𝐊𝐄 𝐅Ó𝐑𝐔𝐌 𝐍𝐀𝐒𝐈𝐎𝐍Á𝐋 𝐀𝐊𝐔𝐀𝐊𝐔𝐋𝐓𝐔𝐑𝐀 𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑-𝐋𝐄𝐒𝐓𝐄 𝐁𝐀 𝐃𝐀-𝐇𝐀𝐀𝐓
Asuntu
𝐒𝐄𝐊𝐑𝐄𝐓Á𝐑𝐈𝐔 𝐄𝐒𝐓𝐀𝐃𝐔 𝐏𝐄𝐒𝐊𝐀𝐒 𝐋𝐎𝐊𝐄 𝐅Ó𝐑𝐔𝐌 𝐍𝐀𝐒𝐈𝐎𝐍Á𝐋 𝐀𝐊𝐔𝐀𝐊𝐔𝐋𝐓𝐔𝐑𝐀 𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑-𝐋𝐄𝐒𝐓𝐄 𝐁𝐀 𝐃𝐀-𝐇𝐀𝐀𝐓
Data Publica
08 May 2026
Descrisaun
𝐃Í𝐋𝐈, 𝟎𝟕 𝐌𝐀𝐈𝐔 𝟐𝟎𝟐𝟔 – Sekretáriu Estadu Peskas, 𝐃𝐫. 𝐃𝐨𝐦𝐢𝐧𝐠𝐨𝐬 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐧𝐜𝐞𝐢çã𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬 “𝐌𝐚𝐮-𝐜𝐚𝐫𝐨”, kinta ne'e ofisialmente loke Fórum Nasionál Akuakultura Timor-Leste ba da-haat, ne’ebé realiza iha suai room, Timor Plaza, Comoro, Díli.
Iha intervensaun Sekretáriu Estadu, hateten Fórum Nasional Akuakultura ba da-haat ne’e sei halibur hamutuk parte interesada sira hosi instituisaun Governu, setór privada no parseiru dezenvolvimentu sira.
"Forum Nasional Akuakultura Timor-Leste ba da-haat ida-ne'e, nu'udar onra boot ida mai hau hodi hamrik iha ita-boot sira nia oin. Ohin, ita halibur malu la'ós de'it atu diskute kona-ba ikan, maibé atu diskute kona-ba futuru seguransa ai-han, diversifikasaun ekonomika, no ita-nia povu nia saúde iha Timor-Leste".
Nia dehan, bainhira haree ba futuru Timor-Leste nian, rekoñese katak potensial iha akuakultura boot tebes. Enkuantu peska kaptura fornese fonte proteina ne'ebé importante, setör akuakultura rai-laran no tasi-ibun nian maka xave atu taka lakuna entre oferta no prokura.
"Agora daudaun, ita-nia família barak maka depende ba fonte ai-han importadu sira, ne'e duni atu hametin ita-nia setór akuakultura, ita hili dalan ida auto-konfiansa nian. ita hili atu fó kbiit ba ita nia akikultór lokál sira-husi rai-tetuk to'o tasi-ibun-atu produz proteína ne'ebé saudavel, baratu, no ho kualidade aas iha ita nia rai rasik".
Tan ne'e, nia deklara, Governu Timor-Leste komprometidu ba setór ida ne'e. No rekoñese katak atu akuakultura bele buras, tenke haree ba pilar kritiku importante sira hanesan; Kapasidade tékniku hodi fornese ba akiikultór sira ho prátika di'ak liu iha jestaun kolam, produsaun ai-han, no kontrolu moras. Hadi'a asesu ba ikan-oan ho kualidade no ekipamentu nesesáriu atu hasa'e produsaun. Asesu ba Merkadu hodi asegura katak saida maka akiikultór sira produz bele to'o iha merkadu, eskola, no to'o iha meza han-nian husi sidadaun sira ho efisiente.
"Ita-nia objetivu prinsipál mak atu haree fila-fali progresu dezenvolvimentu akuakultura ne'ebé akontese ona iha Timor-Leste, no identifika oportunidade sira no lakunas ne’ebé sei iha setór ida-ne’e".
Atu hakotu, Lideransa Peskas ne'e mós subliña, liuhosi diskusaun no partilha esperiénsia, espera hosi fórum ne’e bele kontribui ba hadi’a kondisaun seguransa ai-han no nutrisaun, no mós hasa’e rendimentu ekonómiku komunidade sira liuhosi asaun ne’ebé kordenadu no sustentavel.
Portantu eventu ne’e hala’o hosi Projetu Partnership for Aquaculture Development in Timor-Leste – Phase 2 (2020–2026), ne’ebé servisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas (MAPFF).
Projetu ne’e finansia hosi Ministériu Negósius Estranjeirus no Komérsiu Nova Zelándia, no implementa hosi WorldFish iha parseria ho MAPFF.
Partisipa iha soru-mutuk ne'e, Sientista Senior/Xefe Projetu PADTL2, Dr. Jharendu Pant, hosi WorldFish Penang, Malaysia, Reprezentante Rezidente, Grupu Banku Mundial, Timor-Leste, Sr. David Freedman, Reprezentante Paiz ba nasaun Indonesia no Timor-Leste, Sr. Rajendra Aryal, hosi Organizasaun ONU ba Ai-han no Agrikultura (FAO), Timor-Leste, Embaixadora Nova Zelándia ba Timor-Leste, Sra. Helen Tunnah, Setór Privadu, Grupu Akikultor no Estudante Universitáriu sira.
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus