𝐕𝐈𝐒𝐄-𝐌𝐅 𝐀𝐏𝐑𝐄𝐙𝐄𝐍𝐓𝐀 𝐏𝐑𝐎𝐏𝐎𝐒𝐓𝐀 𝐋𝐄𝐈 𝐍Ú.𝟐𝟐/𝐕𝐈, 𝐏𝐀𝐒𝐀 𝐈𝐇𝐀 𝐉𝐄𝐍𝐄𝐑𝐀𝐋𝐈𝐃𝐀𝐃𝐄 𝐇𝐎 𝐕𝐎𝐓𝐔𝐒 𝟓𝟏
Asuntu
𝐕𝐈𝐒𝐄-𝐌𝐅 𝐀𝐏𝐑𝐄𝐙𝐄𝐍𝐓𝐀 𝐏𝐑𝐎𝐏𝐎𝐒𝐓𝐀 𝐋𝐄𝐈 𝐍Ú.𝟐𝟐/𝐕𝐈, 𝐏𝐀𝐒𝐀 𝐈𝐇𝐀 𝐉𝐄𝐍𝐄𝐑𝐀𝐋𝐈𝐃𝐀𝐃𝐄 𝐇𝐎 𝐕𝐎𝐓𝐔𝐒 𝟓𝟏
Data Publica
13 May 2026
Descrisaun
𝐃Í𝐋𝐈-𝐒𝐞𝐠𝐮𝐧𝐝𝐚, 𝟏𝟏/𝟎𝟓/𝟐𝟎𝟐𝟔.
Exelénsia Vise-Ministra Finansa Sra. Regina De Jesus De Sousa, aprezenta proposta Lei Nú.22/VI, ba destintus/as deputadu/a sira iha Parlamentu Nasional iha faze diskusaun no votasaun ba Jeneralidade Pasa ho Votus afavor 51, abstensaun 1 no kontra zero, iha Sala Plenaria.
Iha diskusaun ba proposta lei ne’e, membru deputadu/a sira fó apresizaun di’ak tebes ba diskusaun no votasaun ba generalidade ba proposta Lei Nú. 22/VI (2.A) ba regime jeral iha sistema finanseiru no atividade bankária.
“Hau apresia tebes tanba Komisaun rekonese proposta ida ne'e nia relevánsia estratėjiku no hatán ba nesesidade estruturál sistema finanseiru Timor-Leste nian”.
Tanba ne'e Governu simu ho laran-haksolok kompremitidu hodi kontinua servisu ho Parlamentu, peritu tékniku sira, no parte interesada sira durante faze espesialidade.
“ha'u hakarak subliña katak proposta ida-ne'e reprezenta esforsu reforma ida ne'ebé importante no longu prazu ba setór finanseiru Timor-Leste nian”, Dehan Governante.
Governu nía intensaun maka atu estabelese enkuadramentu legál ida ne'ebé koerente liu, modernu liu, no komprensivu liu, ne'ebé bele hatán ba nesesidade sira ne'ebé evolui iha ita-nia ekonomia no sistema finanseiru.
Ami rekoñese katak proposta ne'e luan iha ámbitu no téknikamente kompleksu. Tanba razaun ida-ne'e, konserteza katak Komisaun identifika área sira ne'ebé presiza klarifikasaun liu tán. Governu haree observasaun sira-ne'e nu'udar kontribuisaun konstrutiva ida ba prosesu lejislativu.
En prinsípiu, proposta ne'e koko atu rezolve enkuadramentu regulatóriu ida ne'ebé fragmentadu, tanba ne'e, proposta lei refere ho intensaun atu kria koerénsia institusional iha atividade bankária, servisu finanseiru, sistema pagamentu, no atividade sira seluk setór finanseiru nian.
Haree ba ritmu hosi mudansa ekonomiku no teknolojiku, inklui dezenvolvimentu sira iha finansa dijital no sistema pagamentu sira, reforma ne'e mós buka atu kria fleksibilidade sufisiente ba evolusaun futuru hosi setór ida ne'e.
“Ami rekoñese katak parte balun hosi esbosu ida ne'e presiza asegura definisaun sira ne'ebé klaru liu, no artikulasaun ne'ebé d'ak liu ho lejizlasaun setoriál ne'ebé eziste”. Tanba ne'e, faze espesialidade importante.
Espera katak iha faze espesialidade ita sei asegura serteza legal, proporsionalidade, no konsistensia ne'ebe iha rejime ida ne'e.
Kona-ba knaar BCTL nian, proposta ne'e reflete realidade institusionál sistema finanseiru neʼebé relativamente sei ki'ik no konsentradu nafatin. Tanba ne'e, autoridade supervizaun ida ne'ebé forte no kredivel importante tebes atu mantein estabilidade finanseira, konfiansa merkadu, no fiskalizasaun prudensial.
Maski nune'e, Governu nakloke nafatin atu diskute mekanizmu sira ne'ebé bele reforsa transparensia, responsabilizasaun, salvaguarda prosesual, no klareza legal bainhira presiza.
Governu mós rekoñese katak kapasidade implementasaun sei sai fatór kritíku ba susesu reforma ne'e nian. Tanba ne'e supervizaun efetivu, koordenasaun institusionál, preparasaun téknika, no implementasaun graduál esensiál tebes atu garante katak lei atinzi duni ninia objetivu sira.
Diskusaun no votasaun jeneralidade ne’e diriji husi prezidente parlamentu nasional sra. Maria Fernanda lay, aprezenta leitura husi prezidente komisaun C ne’ebé trata asuntu finansas públikas iha PN.
Iha jeneralidade ne’e prezenta mós husi Ministru Planeamentu Investimentu Estratejiku (MPIE), Vise-Ministru Asuntu Parlamentar no Governador Banku Sentral Timor-Leste (BCTL).
#Foto #Ekipa #Media #Ministeriufinansas
Lihat Lebih Sedikit
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus