𝐒𝐄𝐅, 𝐒𝐎𝐑𝐔𝐌𝐔𝐓𝐔 𝐇𝐎 𝐀𝐍𝐌.IP No 𝐄𝐌𝐏𝐑𝐄𝐉𝐀 𝐄𝐒𝐓𝐑𝐄𝐋𝐀 HUSI 𝐀𝐔𝐒𝐓𝐑𝐀𝐋𝐈𝐀, 𝐄𝐌𝐏𝐑𝐄Z𝐀 TERRABALANCE 𝐇𝐔𝐒𝐈 𝐈𝐍𝐃𝐎𝐍𝐄𝐒𝐈𝐀 𝐊𝐎𝐀𝐋𝐈𝐀 𝐊𝐎𝐍𝐀𝐁𝐀 𝐂𝐀𝐑𝐁𝐎𝐍 𝐂𝐑𝐄𝐃𝐈𝐓

19 May 2026
Press Release Image
Asuntu

𝐒𝐄𝐅, 𝐒𝐎𝐑𝐔𝐌𝐔𝐓𝐔 𝐇𝐎 𝐀𝐍𝐌.IP No 𝐄𝐌𝐏𝐑𝐄𝐉𝐀 𝐄𝐒𝐓𝐑𝐄𝐋𝐀 HUSI 𝐀𝐔𝐒𝐓𝐑𝐀𝐋𝐈𝐀, 𝐄𝐌𝐏𝐑𝐄Z𝐀 TERRABALANCE 𝐇𝐔𝐒𝐈 𝐈𝐍𝐃𝐎𝐍𝐄𝐒𝐈𝐀 𝐊𝐎𝐀𝐋𝐈𝐀 𝐊𝐎𝐍𝐀𝐁𝐀 𝐂𝐀𝐑𝐁𝐎𝐍 𝐂𝐑𝐄𝐃𝐈𝐓

Data Publica

19 May 2026

Descrisaun

Díli, 15 Maiu 2026| Baucau, 14 Maiu 2026|pl1 𝐒𝐮𝐚 𝐄𝐱𝐜𝐞̂𝐥𝐞𝐧𝐜𝐢𝐚 𝐒𝐞𝐜𝐫𝐞𝐭𝐚́𝐫𝐢𝐨 𝐝𝐞 𝐄𝐬𝐭𝐚𝐝𝐨 𝐝𝐚𝐬 𝐅𝐥𝐨𝐫𝐞𝐬𝐭𝐚𝐬 𝐄𝐧𝐠. 𝐅𝐞𝐫𝐧𝐚𝐧𝐝𝐢𝐧𝐨 𝐕𝐢𝐞𝐢𝐫𝐚 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐬𝐭𝐚, 𝐒. 𝐇𝐮𝐭, sorumutu ho Autoriedade Nasionál dos Minerais (ANM.IP), no Empreza Estrela Husi Australia no Empreza Terrabalance husi Indonesia, hodi Koalia Konaba Carbon Credit oinsa Timor-Leste bele apriveita oportunidade ida ne'e atu promove dezenvolvimentu sustentavel.

Sorumutu ida ne’e importante tanba liga ho protesaun floresta, konservasaun ambiente no oportunidade ekonómia foun ba nasaun. Iha mundu daudaun, tema Carbon Credit sai importante liu tanba mundu enfrenta problema mudansa klimatika ne’ebé aumenta temperaturu global no afeta ambiente no moris ema nian.

Carbon Credit mak sistema ida ne’ebé fó oportunidade ba nasaun, organizasaun ka kompanhia sira atu hetan benefísiu husi atividade ne’ebé ajuda hamenus ka absorve karbonu iha atmosfera. Karbonu ka dioksidu karbonu (CO₂) mak gas ida ne’ebé aumenta tanba atividade ema nian hanesan industria, mina, transporte no atividade seluk. Karbonu ne’ebé aumenta iha atmosfera bele causa mudansa klimatika, temperatura aas, inundasaun, rai maran no problema ambiental sira seluk.

Floresta iha papel bo'ot tebes iha reduzaun karbonu tanba ai-hun sira absorve karbonu husi atmosfera no rai. Tanba ne’e, nasaun ne’ebé iha floresta barak bele participa iha programa Carbon Credit. Timor-Leste iha potensia boot tanba iha área floresta no rekursu natural ne’ebé bele kontribui ba absorve karbonu. Se floresta sira jere no proteje ho di’ak, bele sai oportunidade ekonomia ida ba nasaun.

Iha sorumutuk ne’e, ANM, Estrela, TerraBalance no Sekretariu Estadu Floresta diskute oinsá Timor-Leste bele prepara an atu tama iha sistema Carbon Credit internasionál. Parte sira koalia kona-ba estratéjia, mekanizmu no politika ne’ebé presiza prepara atu implementa programa ida ne’e. Sorumutuk ne’e mos importante atu hametin kooperasaun entre governu no parseiru sira ne’ebé iha esperiénsia iha área Carbon Credit.

ANM iha papel importante tanba servisu iha área jestaun rekursu natural no dezenvolvimentu sustentável. Instituisaun ida ne’e bele ajuda asegura katak utilizasaun rekursu natural la estraga ambiente. Sekretariu Estadu Floresta mos iha responsabilidade importante atu proteje floresta no promove konservasaun natureza.

Enkuantu ne’e, Estrela no TerraBalance bele lori esperiénsia no apoiu tékniku iha área Carbon Credit. Sira bele ajuda iha estudu, planeamentu no dezenvolvimentu projetu Carbon Credit iha Timor-Leste. Kooperasaun entre governu no parseiru internasionál importante tanba implementasaun Carbon Credit presiza koñesimentu tékniku no sistema ne’ebé forte.

Objetivu principal husi sorumutuk ne’e mak buka dalan atu Timor-Leste bele hetan benefísiu husi merkadu Carbon Credit. Iha merkadu internasionál, nasaun ka kompanhia ne’ebé produz karbonu aas presiza kompensa emisaun ne’e. Ida ne’e bele halo husi sosa Carbon Credit husi projetu ne’ebé ajuda absorve karbonu. Se Timor-Leste iha projetu ne’ebé di’ak, bele simu investimentu no rendimentu adisionál.

Benefísiu seluk mak komunidade lokal bele envolve diretamente iha atividade hanesan plantasaun ai-hun, konservasaun floresta no monitorizasaun ambiente. Ida ne’e bele kria servisu foun no aumenta rendimentu komunidade sira. Aleinde ne’e, programa ida ne’e mos ajuda hasa’e konsiénsia komunidade atu hadomi no proteje natureza.

Carbon Credit mak sistema ida ne’ebé fó valór ba atividade sira ne’ebé ajuda hamenus ka absorve karbonu (CO₂) iha atmosfera. Ezemplu, bainhira ita planta ai-hun ka protege floresta, ai-hun sira absorve karbonu husi anin. Ida ne’e ajuda hamenus poluisaun no kombate mudansa klimatika. Tanba ne’e, atividade hanesan ne’e bele hetan valor ekonomiku liu husi Carbon Credit.

Benefísiu husi iniciativa ida ne’e mak:

1. Proteje floresta no ambiente.

2. Hamenus impaktu mudansa klimatika.

3. Kria servisu ba komunidade lokal.

4. Atrai investimentu internasionál.

5. Hasa’e ekonomia Timor-Leste.

Maske nune’e, iha dezafiu balu atu implementa Carbon Credit iha Timor-Leste. Governu presiza prepara regulamentu, sistema monitorizasaun no rekursu umanu ne’ebé forte. Presiza mos transparénsia atu garante katak benefísiu programa ne’e distribui ho justu ba ema hotu.

Ikus mai, sorumutuk entre ANM, Estrela, TerraBalance no Sekretariu Estadu Floresta hatudu esforsu hamutuk atu buka oportunidade foun ba Timor-Leste. Ho kooperasaun di’ak no planeamentu ne’ebé forte, Carbon Credit bele sai instrumentu importante atu proteje floresta, hamenus mudansa klimatika no promove dezenvolvimentu ekonomia sustentável ba nasaun no povu Timor-Leste.

Galeria
Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus