𝐌𝐓𝐊 𝐀𝐔𝐃I𝐄𝐍𝐒𝐈𝐀 𝐇𝐎 𝐊𝐎𝐌𝐈𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐄 𝐍𝐎 𝐂 𝐏𝐍 𝐇𝐎𝐃𝐈 𝐃𝐈𝐒𝐊𝐔𝐓𝐈 𝐏𝐑𝐎𝐏𝐎𝐒𝐓𝐀 𝐋𝐄𝐈 𝐍𝐎 𝟑𝟐/𝐕𝐈(𝟑𝐀) 𝐏𝐑𝐈𝐌𝐄𝐈𝐑𝐔 𝐀𝐋𝐓𝐄𝐑𝐀𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐋𝐄𝐈 𝐍𝐎 𝟖/𝟐𝟎𝟐𝟓, 𝟐𝟕 𝐍𝐎𝐕𝐄𝐌𝐁𝐑𝐔 𝐎𝐑𝐒𝐌𝐄𝐍𝐓𝐔 𝐉𝐄𝐑Á𝐋 𝐄𝐒𝐓𝐀𝐃𝐔 𝟐𝟎𝟐𝟔.
Asuntu
𝐌𝐓𝐊 𝐀𝐔𝐃I𝐄𝐍𝐒𝐈𝐀 𝐇𝐎 𝐊𝐎𝐌𝐈𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐄 𝐍𝐎 𝐂 𝐏𝐍 𝐇𝐎𝐃𝐈 𝐃𝐈𝐒𝐊𝐔𝐓𝐈 𝐏𝐑𝐎𝐏𝐎𝐒𝐓𝐀 𝐋𝐄𝐈 𝐍𝐎 𝟑𝟐/𝐕𝐈(𝟑𝐀) 𝐏𝐑𝐈𝐌𝐄𝐈𝐑𝐔 𝐀𝐋𝐓𝐄𝐑𝐀𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐋𝐄𝐈 𝐍𝐎 𝟖/𝟐𝟎𝟐𝟓, 𝟐𝟕 𝐍𝐎𝐕𝐄𝐌𝐁𝐑𝐔 𝐎𝐑𝐒𝐌𝐄𝐍𝐓𝐔 𝐉𝐄𝐑Á𝐋 𝐄𝐒𝐓𝐀𝐃𝐔 𝟐𝟎𝟐𝟔.
Data Publica
28 May 2026
Descrisaun
Dili, 22 Maiu 2026
Governu liuhusi Ministériu Transportes no Komunikasau, Ministériu Obras Públika no Ministériu Planeamentu Invstimentu no Estrátejiku marka audiensia ho Komisaun E ne’ebé trata asuntu infraestrutura nomos komisaun C ne’ebé trata asuntu Finansas Públikas iha sala plenária Parlamentu Nasionál.
Iha audiensia ne’e Ministru Transportes no Komunikasaun Interinu atuál, Ministru Planemeantu Investimentu no Estratéjiku, Gastão Sousa. Hodi hato’o governu nia pozisaun relasiona ho proposta lei no 32/VI(3a) primeirua alterasaun lei no 8/2025, 27 novembru orsmentu jerál estadu 2026.
Antes ne’e governu liuhusi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão submete ona proposta orsamentu retifiakativu bá PN iha loron sesta15 Maiu 2026.
Proposta OR ne’e entrega diretamente husi Primeiru-Ministru bá Prezidente PN, Maria Fernanda Lay ne’ebé akompaña husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, Vise-Ministra Finansas, Regina de Jesus no Vise-Ministru Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa.
Orsamentu retifikativu, ne’ebé aprova husi Konsellu Ministru iha iha loron 13 Maiu, preve ajustamentu Orsamentu Estadu 2026 hodi hatán ba aumentu husi folin internasionál kombustível nian ne’ebé asosiadu ho konflitu iha Médiu Oriente, kustu sira ne’ebé mosu husi ezersísiu Prezidénsia Pro Tempore husi Komunidade País sira Lian Portugés nian (LPP), hanesan asumi husi Timor-Leste hafoin aprovasaun Orsamentu Estadu 2026, nomos despeza sira relasiona ho Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno (RAEOA).
Mudansa ne’e, montante konsolidadu Orsamentu Estadu 2026 nian aumenta millaun $101,1, to’o biliaun $2,39. Aumentu iha orsamentu la’ós rezultadu aumentu transferénsia husi Fundu Petrolíferu, maibé liu-liu reajusta fonte finansiamentu Estadu nian liuhusi utilizasaun saldu jestaun, saldu disponível iha konta bankária ne’ebé lá efetivu no reforsu husi reseita doméstika sira.
Proposta ne’e hakarak mós mitiga impaktu ekonómiku husi folin kombustível internasionál ne’ebé sa’e, iha kontestu dependénsia maka’as bá importasaun, liuliu bá kombustível no produtu ai-han, ne’ebé afeta diretamente kustu transporte nomos inflasaun doméstika.
Tuir projesaun husi Ministériu Finansas, maske iha aumentu iha folin kombustivel nian iha nivel internasionál, preve katak média inflasaun anuál iha tinan 2026 sei sa'e bá 2,2%, kompara ho 1,2% iha tinan 2025, lahó aumentu ne’ebé signifikativu, tanba medida sira ne'ebé maka governu adota hodi estabiliza folin kombustivel.
https://sdi.gov.tl/ministerio/presrealease/create
𝐌𝐞́𝐝𝐢𝐚 𝐌𝐓𝐊
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus