𝐕𝐢𝐬𝐞-𝐏𝐌 𝐚𝐬𝐢𝐧𝐚 𝐚𝐤𝐨𝐫𝐝𝐮 𝐟𝐢𝐧𝐚𝐧𝐬𝐢𝐚𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐛𝐚 𝐩𝐫𝐨𝐣𝐞𝐭𝐮 𝐂𝐑𝐄𝐒𝐂𝐄 𝐧𝐨 𝐞-𝐉𝐔𝐒 𝐓𝐋 𝐡𝐨 𝐚𝐩𝐨𝐢𝐮 𝐔𝐧𝐢𝐚𝐮𝐧 𝐄𝐮𝐫𝐨𝐩𝐞𝐢𝐚
Asuntu
𝐕𝐢𝐬𝐞-𝐏𝐌 𝐚𝐬𝐢𝐧𝐚 𝐚𝐤𝐨𝐫𝐝𝐮 𝐟𝐢𝐧𝐚𝐧𝐬𝐢𝐚𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐛𝐚 𝐩𝐫𝐨𝐣𝐞𝐭𝐮 𝐂𝐑𝐄𝐒𝐂𝐄 𝐧𝐨 𝐞-𝐉𝐔𝐒 𝐓𝐋 𝐡𝐨 𝐚𝐩𝐨𝐢𝐮 𝐔𝐧𝐢𝐚𝐮𝐧 𝐄𝐮𝐫𝐨𝐩𝐞𝐢𝐚
Data Publica
01 Jun 2026
Descrisaun
𝟐𝟗 𝐌𝐚𝐢𝐮 𝟐𝟎𝟐𝟔
==========
Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Dato’ Seri Francisco Kalbuadi Lay, iha Sesta, 29 Maiu 2026, partisipa iha serimónia asinatura akordu finansiamentu ba projetu estratéjiku rua, mak Projetu Kriasaun no Dezenvolvimentu Negósiu Ekonomia Sustentável no Sirkulár (CRESCE-sigla inglés) no Projetu Governasaun Eletrónika ba Judisiáriu iha Timor-Leste (e-JUS TL-sigla inglés), iha Salaun Nobre Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Praia dos Coqueiros, Díli.
Akordu ne'ebé asina husi Embaixadór Uniaun Europeia, Thorsten Bargfrede ho governante Timor-Leste ne'e, Uniaun Europeia (UE) apoia euro millaun sia ba Governu Timor-Leste ba iha projetu 'e-Governance for the Judicial System in Timor-Leste (e-JUS TL) no Creation and Development of Sustainable Businesses and the Circular Economy' (CRESCE), ne'ebé moderniza infraestrutura legál nasaun nian, no atu impulsiona ninia kreximentu ekonómiku sustentável.
Husi euro millaun sia ne'e, millaun tolu apoia ba Creation and Development of Sustainable Businesses and the Circular Economy (CRESCE) no asina direitamente husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Dato' Seri Francisco Kalbuadi Lay no millaun neen apoia ba 'e-Governance for the Judicial System in Timor-Leste' (e-JUS TL) no asina husi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai.
Liuhosi diskursu, Vise-PM hateten katak asinatura akordu sira-ne’e reprezenta etapa importante ida ba dezenvolvimentu sustentável, governasaun di’ak no modernizasaun instituisaun públika sira iha Timor-Leste. Vise-PM mos subliña katak parseria entre Governu Timor-Leste no Uniaun Europeia reflete kompromisu hamutuk atu promove kreximentu ekonómiku inkluzivu, transparénsia no sustentabilidade ambientál.
“Ho sentidu onra ne’ebé kle’an no responsabilidade solene mak ohin ha’u hamriik iha ita-boot sira-nia oin hodi marka marku signifikativu ida iha viajen dezenvolvimentu Timor-Leste nian asinatura formál ba akordu finansiamentu ba projetu transformativu rua: Kriasaun no Dezenvolvimentu Negósiu Ekonomia Sustentável no Sirkulár (CRESCE), no Governasaun Eletrónika ba Judisiáriu Leste iha Timor-Leste (e-JUS TL).
Serimónia ida-ne'e simboliza liu duké konkluzaun negosiasaun sira ka alokasaun rekursu finanseiru sira. Ida-ne'e reprezenta parseria ida ne'ebé kontinua no vizaun ne'ebé fahe entre Governu Timor-Leste no ita-nia parseiru dezenvolvimentu sira ne'ebé valorizadu liuliu entre sira, Uniaun Europeia ne'ebé apoia ita-nia kompromisu mútuo ba realizasaun dezenvolvimentu sustentável, inkluzivu, no transparente.
Primeiru no importante liu, molok ita hahú, nu’udar Governu Timor-Leste ha’u agradese tebes ba UE no ita-nia parseiru dezenvolvimentu sira hotu ne’ebé hala’o knaar importante tebes hodi tulun ita atu halo ida-ne’e ho sira-nia apoiu kontínuu, ho sira-nia talentu, no sira-nia intensaun atu serbisu hodi alkansa ida-ne’e. Ita-boot nia solidariedade maka nesesáriu ba dalan komplikadu ne'ebé ita sei la'o nu'udar nasaun foun ida hodi asegura kreximentu ekonómiku, justisa sosiál no ambiente. Parseria CRESCE maka saida maka ami fiar ba dezenvolvimentu ekonómiku ba ami nia nasaun nia futuru futuru ida ho sustentabilidade iha nia sentru.
Inisiativa atu fasilita negósiu ekonomia sirkulár la'ós de'it konsistente ho prátika di'ak sira iha mundu tomak, maibé mós iha sentru prioridade sosio-ekonómiku no ambientál sira Timor-Leste nian. Iha tranzisaun ba nia modelu sirkulár foun sira, ami hakarak muda ami nia ekonomia hosi modelu lineár tuan 'foti-halo-soe' ba sistema rejenerativu ida ho rekursu hotu-hotu ne'ebé uza ho efeitu tomak enkuantu minimiza kuantidade lixu no mantein valór ekonómiku iha ekonomia ba tempu ne'ebé posivel.
Tanba saida maka ida-ne'e urjente tebes ba Timor-Leste? Nu'udar kustodiu sira ba ekosistema úniku sira, ekosistema sira-ne'e sei presiza eziste ba jerasaun sira tuirmai. Husi CRESCE ita sei harii ekonomia foun ida ho énfaze ba negósiu no oportunidade foun no sustentável ba feto no joven emprezária sira atu sira bele kontribui ba ida-ne’e iha negósiu lokál sira, atu nune’e ita-nia komunidade sira bele serbisu ho produtivu iha ekonomia, ho asesu no oportunidade investimentu ne’ebé hanesan. Ida-ne'e mós aumenta ita-nia rezisténsia ba dezafiu ambientál sira, hanesan mudansa klimátika, ne'ebé sei kona ita-nia rain maka'as liután. Liuhusi apoiu atividade ekonómika sustentável atu hadi’a seguransa ai-han, halakon ki’ak, no transforma moris.
Sentrál hanesan, maski nune'e, maka projetu e-JUS TL sistema judisiál ne'ebé maka sai hanesan âncora ba governasaun di'ak, estadu direitu no justisa sosiál. Judisiáriu ida ne'ebé independente, efetivu, no nakloke maka nesesáriu ba governasaun demokrátiku no estabilidade ekonómika. Sistema eletróniku sira hodi moderniza governasaun judisiál; tuir padraun, hadi’a abilidade judisiáriu nian atu presta justisa, tuir tempu, asesivel no responsabiliza ba sidadaun hotu-hotu. Projetu ne'e sei fasilita jestaun kazu dijitál entre sira seluk no rasionaliza administrasaun tribunál nian ne'ebé lori ba aumentu asesu ba informasaun legál no hamenus atrazu sira; hasa'e transparénsia. Tanba saida maka ida-ne'e importante? Tanba justisa ne’ebé atraza la’ós de’it prejudika konfiansa públiku nian maibé mós sobu ita-nia instituisaun sira.
Projetu ida ne’e sei reforsa Estadu de Direitu ne’ebé sai hanesan baze ba demokrasia ne’ebé importante liu-liu tanba tenke sai hanesan instrumentu kontra korupsaun no mós instrumentu ida ne’ebé efetivu ba governasaun la’ós de’it prosesu sira iha rai laran maibé iha prosesu hotu-hotu iha ekonomia no dezenvolvimentu nasaun ida nian.
Kolektivamente, inisiativa sira-ne'e konstitui vizaun unifikada ida ne'ebé haree ba prosperidade ekonómika, governasaun di'ak no protesaun ambientál hanesan pilár sira ne'ebé reforsa malu.
Uniaun Europeia no ita-nia parseiru sira hamriik sorin-sorin ho Timor-Leste parseria ida ne’ebé harii iha respeitu, valór sira ne’ebé fahe, no objetivu komún sira. Parseria ida-ne'e maka sei transforma ita-nia aspirasaun sira ba realidade. Ita-nia governu iha kompromisu atu asegura projetu sira-ne’e implementa ho transparénsia, ho responsabilidade, no inkluzivu, ho partisipasaun ativu hosi parte interesada hotu-hotu, inklui sosiedade sivíl no komunidade lokál sira. Bainhira ita formaliza akordu sira-ne'e ohin, ha'u fiar katak sira sei aselera ita-nia progresu ba Objetivu sira Dezenvolvimentu Sustentável nian no liután.
Dala ida tan, ha'u agradese ho laran tomak ba Uniaun Europeia no ami nia parseiru dezenvolvimentu sira hotu ba ita-boot nia kompromisu ne'ebé metin. Hamutuk, ita sei kontinua harii Timor-Leste ida ne’ebé reziliente, prósperu, no justu,”deklara Vise-PM.
Partisipa iha asina akordu ne’e reprezentante sira husi Uniaun Europeia , parseiru dezenvolvimentu onradu sira no membru Governu balu.
See less
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus