SEI HAMUTUK HO IADE-BAUCAU NO AFHBD REALIZA FORMASAUN BA KONA-BA KALKULASAUN KUSTU NO KONBILIDADE BA GRUPU BENEFISIARIU FUNDUS TRANSFERÉNSIA PÚBLIKA HO MEKANISMU HADULAS HUSI TINAN 2019 TO’O 2024 IHA MUNISIPIU BAUCAU
Asuntu
SEI HAMUTUK HO IADE-BAUCAU NO AFHBD REALIZA FORMASAUN BA KONA-BA KALKULASAUN KUSTU NO KONBILIDADE BA GRUPU BENEFISIARIU FUNDUS TRANSFERÉNSIA PÚBLIKA HO MEKANISMU HADULAS HUSI TINAN 2019 TO’O 2024 IHA MUNISIPIU BAUCAU
Data Publica
08 Jun 2026
Descrisaun
Baucau, 01-06-2026___ Reprezentante Secretaria Estadu ba Igualdade SEI, Sr. Josè do Rosario de Carvalho hanesan Tekniku Diresaun Nasionál Dezenvolvimentu Igualdade Jéneru (DNDIJ-SEI), Sr., hamutuk ho Diretór IADE-BAUCAU, Sra. Maria Maria da Costa Freitas, no Prezidente Asosiasaun Feto Baucau (AFHBD), Sra. Regina de Sousa, no Reprezentaten Seckretaria Munisipu Baucau Sr.Januario Correia, loke abertura ba iha Seremónia Formasaun kona-ba Kalkulasaun Kustu no Kontabilidade ba Grupu Benefisiariu Fundus Tranferénsia Públika ho Mekanismu Hadulas, husi Sekretaria Estadu ba Igualdade-SEI ba Grupu Benefisiariu sira iha Baucau husi tinan 2019 to’o 2024, ne’ebé mak organiza husi SEI, servisu hamutuk ho IADE Baucau no Asosiasaun Feto Baucau (AFHBD), iha Salaun IADE-Baucau,
Objetivu husi formasaun ida ne’e mak atu hasa’e konhesementu no kapasidade grupu sira iha área importante hanesan planeamentu atividade, jestaun grupu ne’ebé di’ak, akontabilidade, kalkulasaun kustu no literasia finanseira. Konhesementu sira ne’e sei ajuda grupu sira atu jere di’ak liután fundu no atividade produtiva ne’ebé implementa hela.
Tekniku Nasionál Dezenvolvimentu Igualdade Jéneru (DNDIJ-SEI), Sr. Josè do Rosário de Carvalho, iha nia intervensaun ba sesaun abertura hateten, Sekretaria Estadu ba Igualdade nia responsabilidade atu promove igualdade jéneru, prevene violénsia bazeia ba jéneru, no hasa’e empoderamentu ekonomia ba feto sira iha Timor-Leste. Durante tinan barak nia laran, liu husi Fundu Transferénsia Públika ba Hakbi’it Feto no Grupu Vulnerável sira, SEI apoia ona grupu benefisiáriu sira atu dezenvolve atividade produtiva no negósiu hodi hasa’e moris di’ak iha família no komunidade.
Hahu husi tinan 2019 to’o 2025, total benefisiáriu hamutuk 507 hetan ona apoiu husi programa ida ne’e. Rezultadu ida ne’e hatudu katak investimentu ba empoderamentu ekonomia feto la’ós de’it ajuda indivídu ida, maibé kontribui mós ba dezenvolvimentu ekonomia no sosial nasaun nian.
Objetivu husi formasaun ida ne’e mak atu hasa’e konhesementu no kapasidade grupu sira iha área importante hanesan planeamentu atividade, jestaun grupu ne’ebé di’ak, akontabilidade, kalkulasaun kustu no literasia finanseira. Konhesementu sira ne’e sei ajuda grupu sira atu jere di’ak liután fundu no atividade produtiva ne’ebé implementa hela.
Hau hakarak enkoraja partisipante sira atu partisipa ativamente durante formasaun ida ne’e. Aproveita oportunidade atu husu pergunta, fahe esperiénsia no aprende ba malu. Susesu grupu ida depende la’ós de’it ba apoiu governu, maibé depende mos ba kompromisu, transparénsia, responsabilidade no servisu hamutuk entre membru sira.
Hau fiar katak liu husi formasaun ida ne’e, grupu benefisiáriu sira sei iha kapasidade di’ak liután atu jere sira nia atividade, aumenta rendimentu família, no kontribui ba harii empreza sosial sira ne’ebé sustentável iha komunidade.
Mai ita uza oportunidade ida ne’e atu aprende ho seriu, fahe esperiénsia ba malu no implementa konhesementu sira ne’ebé aprende iha atividade durante loron haat nia laran. Bainhira grupu ida forte, família forte. Bainhira família forte, komunidade no nasaun mos sai forte.
Labele tauk falha, tanba sucessu hahú husi dalan atu aprende. Kontinua servisu maka’as, mantein integridade no fiar ba ita-nia kapasidade. Hamutuk ita bele kria futuru ida ne’ebé di’ak liu ba ita hotu.
Ikus liu, hau hato’o agradese ba ekipa IADE no AFHBD ne’ebé servisu maka’as hodi realiza atividade ida ne’e. Mai ita kontinua servisu hamutuk atu realiza vizaun ida ne’ebé inkluzivu, justu no igual ba feto, mane no grupu vulnerável sira iha Timor-Leste.
Iha fatin hanesan, Diretór IADE-Bucau, Sra. Maria da Costa Freiras, iha nia intervensaun hato’o agradese win ba SEI tanba fó. Fiar ona ba IADE, hodi bele servisu hamutuk, partilla informasaun ba formasaun bai ta-nia Inan feton sira ne’ebé maka iha Baucau, nune’e husi IADE ami hato’o obrigado bai ta-nia kolaborasaun durante ne’e no ohin loron ita bele marka prezensa iha fatin ida ne’e hodi realiza ita-nia atividade formasaun.
Husi IADE hakarak atu hateten de’it katak, formasaun ida ne’e importante tanba bainhira ita hakarak atu hakat ba iha vida emprezariál ka vida negosio nian ita presiza hetan kuñesimentu, liu-liu kuñesementu iha área negosiu nian, tanba dala baraki ta-nia komunidade ka ita-nia maluk balun ne’ebé mak hakarak hala’o sira nia vida moris ne’e iha negosio nian, maibe bainhira sira-nia kuñesimentu ladun ida, sira-nia jestaun iha negosio ne’e ladun di’ak, ikus mai sira-nia negosio ne’e labele la’o ho di’ak.
‘‘Negosio ne’e ita labele hanoin de’it katak hanesan loke kios, fan modo, maibé ita ko’alia negosio ne’e buat jerál ida, nune’e atividade oin-oin de’it ne’ebé mak ita presiza atu hetan lukru ne’e, ita konsidera hanesan negosio ida ne’ebe mak diak no justu ’’ Dehan Diretór IADE-Baucau , Sa. Maria da Costa Perira Pereira. Ba vida agrikultura mós hanesan, se ita hakarak kuda modo, depois ita fan hodi nune’e ita bele hetan osan ituan atu bele sustenta ita-nia família. Ita-nia uma laran, ida ne’e ita konsidera negosio ida.
Iha sorin seluk, Prezidente Asosiasaun Feto Baucau , Sra Regina de Sousa iha nia intervensaun husu ba partisipante sira ne’ebé mak reprezenta husi kada grupu, orsida ita bele fokus, tanba ita boot sira mai ne’e delega husi kada grupu, nune’e ho biban ida ne’e durante loron haat (4) nia laran, ha’u husu ba grupu sira atu bele fokus, hodi nune’e informasaun seda de’it mak ita hetan formasaun ida ne’e, bele fahe fali ba membru grupu sira ne’ebé mak ohin latuir formasaun ida ne’e,
Husu ba partisipante sira atu bele kumpri regras ne’ebé mak iha durante formasaun ne’e hala’o, tanba informasaun ne’ebé mak sei fahe iha formasaun ne’e importante bai ta hotu.
Seremónia Formasaun ne’e hala’o durante loron haat (4), no fasilita husi Formador/a husi IADE Nasionál no IADE BAUCAU, ne'ebé mak hato'o materia kona-ba Hadia Ita-Nia Negosio (HIN), ho Komersializasaun no ita-nia Negosio, no partisipa husi Membru Grupu no Membru Asosiasaun Feto Baucau hamutuk ema nain Rua nulu resin tolu Feto nain 19 no Mane 4.
Formasaun hanesan realiza mós iha Munisípiu Lautem, Munisípiu Baucau Munisípiu Aileu, no Munisípiu Liquiça.
Media SEI#
Tampilkan lebih sedikit
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus