𝐕𝐈𝐒𝐄-𝐏𝐌, 𝐌𝐊𝐀𝐄 𝐍𝐎 𝐌𝐓𝐀 𝐀𝐁𝐄𝐑𝐓𝐔𝐑𝐀 𝐅𝐄𝐈𝐑𝐀 𝐁Á 𝐋𝐎𝐑𝐎𝐍 𝐍𝐀𝐒𝐈𝐎𝐍Á𝐋 𝐓𝐀𝐒𝐈.

08 Jun 2026
Press Release Image
Asuntu

𝐕𝐈𝐒𝐄-𝐏𝐌, 𝐌𝐊𝐀𝐄 𝐍𝐎 𝐌𝐓𝐀 𝐀𝐁𝐄𝐑𝐓𝐔𝐑𝐀 𝐅𝐄𝐈𝐑𝐀 𝐁Á 𝐋𝐎𝐑𝐎𝐍 𝐍𝐀𝐒𝐈𝐎𝐍Á𝐋 𝐓𝐀𝐒𝐈.

Data Publica

08 Jun 2026

Descrisaun

Ataúru, 05 Juñu 2026

Vise-Primeiru Ministru Interinu, Ministru Kordenadór Asuntu Ekónomiku no Ministru Turizmu no Ambiente, atuál Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng.Miguel Marques Gonçalves Manetelu Abertura Feira bá Loron Semana Mundiál Oseanu iha Suku Makili Autoridade Administrativa Ataúro.

Tema bá Komemorasaun Semana Mundiál Oseanu maka “Área protéjida marina ne’ebé reziliente bá ita nia planeta azúl”

Prezidente Autoridade Administrativa, Mateus Belo agradese bá governu tanba movimentu Ro'o Nakroma kuaze loro-loron sai duni hanesan "moris-fatin" ka pilar ne'ebé importante tebes bá dezenvolvimentu Ekonomia Azúl no moris loron-loron nian bá komunidade iha Munisípiu Ataúro.

“Liuhusi mandatu Ministru Manetelu nia konsege dada Ataúro besik liu Dili, iha nia mandatu tinan rua ikus ne’e deside halo movimentasaun roo kuaze lor-loron menus de’it loron segunda maka roo la lao, povu Ataúro kontente, ho roo halo movimentu lor-loron fasilita ekonomia tanba vizitante barak husi dili bá mai, ita mós bá mai dili hodi halo atividade ekonomiku tanba ne’e mak governu ne’e hakarak povu ne’e labele bokon bebeik, tanba sae roo kiik sira, la kelur tan estrada mai makili mos di’ak ona hodi nune’e fasilita movimentu transporte públiku bá mai makili, beloi no suku sira seluk. Komunidade sira iha makili mós bele hola ona kareta tanba estrada mós atu tama ona mai makili, agóra komunidade sira bá mai dili Ataúro no Ataúro dili ho roo boot no la sae ona bero. la kleur tan kompañia balu mos sei hatama roo ho nune’e komunidade Ataúro la izola aan tan ona” dehan Prezidente Autoridade Administrativa Ataúro, Mateus Belo.

Movimentu Roo Nakroma hodi liga Dili – Ataúro, fó impaktu ne'ebé pozitivu bá área ekonómika no sosiál boot tebes, antes ne'e, komunidade Ataúro depende liu sa'e ro-ki'ik/lancha ne'ebé risku boot no folin karun atu lori produtu bá Dili. Nakroma Fasilita Negosiu Atividade ekonómika, liuliu inan-feton sira, bele lori produtu lokál hanesan ikan, nu'u no modo sira hodi bá fa'an iha merkadu Dili ho kbiit di'ak no folin transportasaun ne'ebé baratu.

Fasilita Nesesidade Bázika komunidade sira bele sosa Sasan nesesidade bázika husi Dili hanesan foos, masin-midar no materiál konstrusaun bele tula mós ho kuantidade boot.

Dezenvolvimentu Turizmu no Promosaun Tais Ataúro koñesidu nu'udar destinasaun turizmu tasi nian ne'ebé furak iha mundu.

Roo Nakroma fó opsaun ne'ebé seguru no baratu bá turista lokál no internasionál sira ne'ebé hakarak vizita Ataúro, liuliu iha fin semana, Promove Arte Kulturál, Impaktu husi vizita turista lokál no internasionál, sosa mós produtu tradisionál ajuda tebes grupu feto sira ne'ebé prodúz Tais Ataúro, produtu artizunatu sira seluk.

Prezidente Autoridade Turizmu Timor-Leste, Virgílio Smith iha nia diskursu hateten Autoridade Turizmu Timor-Leste sei estabelese rejime juridiku hodi bele kontrola atividade sira liga bá setór turizmu iha Ataúro.

“Iha rai ita ko’alia kona-bá ita nia ambiente, ita nia natureza no bá tasi ita nia oseanu kompontente tolu ne’e e sai fatór importante atu dezenvolve ita nia turizmu. Tasi ita nia riku soi ne’ebé maka nunka atu hotu, kuandu ita ema rasik iha hanoin iha amor hodi proteje liu-liu ita nia ambiente mariñu tanba iha ita nia tasi ita hola parte sai anglu korál ne’ebé maka timor hola parte bá ita mós iha turistiku mariñu iha atividade ne’ebé apoiu tebes atividade turizmu maka diving morfiring iha mós atrasaun turistika sira ita nia baleia azúl too tempu ema sei asisti migrasaun baleia azúl iha ataúro maibé ita seida’uk iha lejislalasaun ka regras ne’ebé empoin para hodi asegura katak atividade sira ne’e bele fo kontribuisaun bá dezenvolvimentu ekonomia iha setór turizmu nia ida ne’e mak dala ruma ema lori malu mai iha ne’e halo diving snorkin tanba ne’e mak autoridade turizmu atu haree hela atu estabelese rejime juridiku oinsá atu bele kontrola sira ne’ebé maka halo prátika diving snorking ho sira ne’ebé mak atu asisti haree migrasaun baleai azul nia, dehan Prezidente ATTL, Virgilio Smith.

Prezidente ATTL husu bá Ataúro oan sira atu proteje ambiente Ataúro nia ho nune'e atrai turista sira mai ataúro.

"Parte terestre nia iha ataúro iha potensiál turizmu liu-liu ita nia tasi ibun ambiente ne’ebé mak sei verde seida’uk esplora ita hein katak Ataúro oan rasik sei bele proteje ita nia ambiente ida ne’e ho ita nia natureza ida ne’e hodi sai fatór atrativu bá turista sira, autoridade turismu iha kna’ar boot ida sei prepara ita nia rekursu umanus liu-liu bá ita nia operadores turistiku sira liu-liu bá operadór sira ne’ebé opera iha área óspitalidade, restaurante ótel sira ne’ebé maka bele oferese fasilidade bainhira turista sira mai vizita. Iha selebrasaun loron nasionál tasi, Selebrasaun mós semana oseanu iha Ataúro atu fó hanoin bá ema hotu atu kuidadu Ambiente no tasi saudável importante tebes bá biodiversidade, seguransa ai-han, vida-moris komunidade no reziliénsia bá mudansa klimátika. Hamutuk, ita reafirma ita-nia kompromisu atu proteje patrimóniu naturál Timor-Leste nian no konserva rikeza mariña bá jerasaun agora no futuru. Hodi promove dezenvolvimentu Ekonomia Azúl no proteje ita-nia tasi" dehan Prezidente ATTL, Virgílio Smith.

Vise-PM Interinu, MKAE no MTA, Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng.Miguel Marques Gonçalves Manetelu subliña Loron nasionál tasi sai hanesan oportunidade ida atu reafirma Timor-Leste nia identidade hanesan nasaun marítima ida.

“Iha loron ida-ne’e, ho sentidu responsabilidade no orgulho nasional, Reprezenta Sua Excelência Primeiro Viçe Primeiro-Ministro, Ministro Kordenador Assuntu Ekonómiku, Ministro Turizmo nia Ambiente, ita hamutuk iha fatain ida ne’e hodi selebra Loron Nasionál Tasi Timor-Leste. Loron ida-ne’e la’os de’it loron komemorativu ida iha kalendáriu nasionál. Loron ida-ne’e hanesan oportunidade ida atu reafirma ita-nia identidade hanesan nasaun marítima ida, atu reforsa ita nia kompromisu bá proteksaun patrimóniu marítimu nasionál no atu projeta vizaun ida bá futuru Timor-Leste ne’ebé fundamenta iha utilizasaun sustentável rekursu tasi nian. Tasi sempre okupa fatin sentrál ida iha istória no dezenvolvimentu povu timoroan. Husi tempu uluk kedas, tasi sai dalan ligasaun entre komunidade sira, sai fonte ai-han, sai espasu troka kultura no komérsiu no sai mós espasu ne’ebé akompaña povu timoroan iha nia luta bá liberdade no independénsia”Subliña Vise-PM Interinu, MKAE no MTA, Ministru Manetelu.

Governante ne’e afirma tasi hanesan ponte ida bá oportunidade, inovasaun, investimentu no prosperidade.

“Tasi ne’ebé rodeia ita-nia rai la’ós deit fronteira jeográfika ida. Tasi hanesan parte integrál husi ita-nia alma kolektiva, ita-nia identidade nasionál no ita-nia destinasaun hanesan Estadu soberanu ida iha rejiaun Indo-Pasífiku. Bainhira Governu Konstitusionál da IX define nia prioridade estratéjika sira, lideransa Sua Excelénsia Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hatudu klaru katak Timor-Leste tenke fila fali bá nia vokasaun naturál hanesan nasaun marítima. Durante tempu naruk, dala barak ita haree tasi hanesan limite ida entre rai no mundu liur. Maibé ohin, Governu konvida ita atu muda perspetiva ne’e. Ita tenke haree tasi hanesan ponte ida bá oportunidade, ba inovasaun, investimentu no bá prosperidade. Tanba ne’e, mosu vizaun nasional ida ne’ebé agora sai inspirasaun bá movimentu nasionál ida: “Há’u nia Tasi, Há’u nia Timor, no Hau nia Futuru.” Lema” Lema ida-ne’e reflete filosofia ida kona-bá dezenvolvimentu nasional. “Há’u nia Tasi” signifika responsabilidade. Signifika katak rekursu tasi nian pertense bá povu tomak no tenke jere ho laran-metin no responsabilidade interjerasionál. “Há’u nia Timor” signifika soberania. Signifika katak proteksaun no valorizasaun patrimóniu marítimu mak parte importante husi konsolidasaun Estadu no independénsia ekonomika nasaun nian. “Há’u nia Tasi, Há’u nia Futuru” signifika esperansa no transformasaun. Signifika katak tasi sei sai fundasaun ida bá ekonomia ida ne’ebé diversifikadu, sustentável no inkluzivu bá jerasaun sira ohin no aban. Afirma Vise-PM Interinu, MKAE no MTA, Ministru Manetelu.

Ministru Manetelu hatutan tan katak Iha sékulu XXI, poténsia ekonomika nasaun ida la sukat deit husi rikeeza ne’ebé iha rai-laran. Poténsia ekonomika nasaun ida mós sukat husi nia kapasidade atu valoriza no jere ho matenek rekursu marítimu sira.

"Timor-Leste iha tasi luan liu kilometru rihun ida ho biodiversidade ne’ebé konsidera hanesan ida husi ne’ebé riku liu iha mundu. Timor-Leste iha korál sira ne’ebé entre di’ak liu iha rejiaun.

“Ita iha ekosistema mangal ne’ebé importante bá mitigasaun mudansa klimátika. Ita iha rekursu peskeiru sira ne’ebé bele kontribui bá seguransa alimentar nasionál. Ita iha paisajen marítima extraordináriu ne’ebé bele sustenta setór turizmu mundial-klase ida. Pergunta estratéjika bá ita hotu mak ida deit: Oinsá ita transforma potensiál ida ne’e sai benefísiu konkretu bá povu? Resposta Governu nian mak klaru: liuhusi dezenvolvimentu Ekonomia Azul. Ekonomia Azúl ne’e la’ós moda polítika ida. Ne’e estratéjia nasional ida bá transformasaun ekonomika. Ekonomia Azúl ne’e kona-bá oinsá ita uza rekursu tasi nian atu kria empregu, aumenta rendimentu, promove inovasaun no atrai investimentu, maibé ho respeitu tomak bá sustentabilidade ambientál. Ne’e signifika investe iha peska sustentável. Ne’e signifika promove akuakultura moderna. Ne’e signifika dezenvolve turizmu marítimu ne’ebé responsavel. Ne’e signifika hadia infraestrutura portuária no ligasaun marítima. Ne’e signifika investe iha edukasaun, investigasaun siéntifika no teknolojia marítima. Ne’e signifika prepara jerasaun foun ida atu lidera ekonomia marítima TimorLeste nian” nia hatutan.

Iha nia diskursu ikus governante ne'e rekoñe Governu kompriende katak dezenvolvimentu ekonómiku no konservasaun ambientál lá bele konsidera hanesan objetivu ne’ebé kontra malu. Pelu kontráriu, dezenvolvimentu sustentável exizi katak ida suporta ida seluk. Laiha tasi saudável, laiha ekonomia azul. Laiha korál sira, laiha peska sustentável. Laiha mangal sira, laiha reziliénsia ba mudansa klimátika. Laiha konservasaun biodiversidade, laiha turizmu sustentável. Tanba ne’e, Governu sei kontinua hametin área mariña protejida sira, kampaña limpeza tasi no polítika sira atu kombate poluisaun marítima. Iha tempu hanesan, Governu sei kontinua servisu hamutuk ho komunidade kosteira sira tanba sira mak guardia dahuluk bá patrimóniu marítimu nasionál.

https://sdi.gov.tl/ministerio/presrealease/create

𝐌𝐞́𝐝𝐢𝐚 𝐌𝐓𝐊

Galeria
Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus