Asuntu : 𝐌𝐈𝐍𝐈𝐒𝐓𝐑𝐔 𝐌𝐀𝐍𝐄𝐓𝐄𝐋𝐔 : 𝐆𝐎V𝐄𝐑𝐍𝐔 𝐆𝐀𝐑𝐀𝐍𝐓𝐈𝐀 𝐇𝐎 𝐈𝐍𝐕𝐄𝐒𝐓𝐈𝐌𝐄𝐍𝐓𝐔 𝐊𝐀𝐁𝐔 𝐒𝐔𝐁-𝐌𝐀𝐑𝐈Ñ𝐔 𝐕𝐄𝐋𝐎𝐒𝐈𝐃𝐀𝐃𝐄 𝐈𝐍𝐓𝐄𝐑𝐍𝐄𝐓 𝐒𝐄𝐈 𝐀𝐀𝐒.
Data Publica : 19 Sep 2025
Descrisaun :

Dili, 18 Setembru 2025

Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng.Miguel Marques Gonçalves Manetelu, kinta ne’e hato’o nia palestra iha semináriu ida ne’ebé realiza husi DIT hodi partilla serivu Ministériu Transporte no Komnunikasaun kona-bá “MTK halo investimentu jerál iha projetu infraestrutura hirak hanesan portu, aeroportu, sistema telekomunikasaun no kabu-submariñu fibra ótika ne'ebé hela infraestrutura esensiál atu sustenta mobilidade, kapasidade komersiál no teknologia, ne'ebé permiti Timor-Leste kompetitivu iha ASEAN”.

Iha okaziaun ne’e Lideransa Ministériu ne’e destaka asuntu importante sira relasiona ho servisu MTK nia ne’ebé sai aliserse bá dezenvolvimentu nasionál’.

Hafoin halo explikasaun kona-bá papél servisu MTK nia no investimentu saida de’it mak Ministériu halo iha area infraestrura hanesan portu, aeroportu, sistema telekomunikasaun no kabu-submariñu fibra ótika iha oportunidade ne’e mós estudante sira husu pergunta no hanoin balu kona-bá preokupasuan públiku nia iha area telekomunikasaun;

1. Ezisténsia Kabu sub mariñu ne’ebé iha ona, bain hira mak komersializasaun bele hahú bá oin internet sei baratu ka lae?

2. Estrategia saida mak MTK halo hodi monderniza liña internet?

3. Risku boot saida mak Timor-Leste sei hasoru bainhira Timor-Leste lakonsege dezenvolve infrastruturas sira ne’e wainhira tama bá ASEAN?

4. Ikus kona-bá adezaun Timor-Leste bá ASEAN, oinsá ho estratezia Ministru nia hodi atrai aviaun sira mai Timor-Leste.

Hatan bá preokupoasaun ne’e Ministru Manetelu hatete Kuandu konekta bá mundu segredu ne’e laiha: tanba sa mak seida’uk anúnsiu bá publiku kona-bá ready for services.

“Oras ne’e kontainer iha bebonuk, vokus mak sei kontrola, ha’u orienta ona bá komisaun instaladora atu ita bele iha rasik empreza publika ida, hodi jere fibra optika ida ne’e. Antes 2025 ne’e remata tenke fó sai ona ready for services bá públiku, liuhusi operadór sira no rede ISP sira. Pergunta tuir mai tenke baratu ka lae? “sim tenke baratu” Starlink sei ajuda iha area remotas sira. Liu-liu foho sira ne’ebé mak laiha liña ka ita nia rede nasionál la to’o iha ne’ebá no kompetisaun ne’e mosu iha ne’ebá” dehan Ministru Manetelu.

Governante ne’e reafirma fibra optika investimentu estadu nian tanba ne’e governu garantia katak velosidade internet sei aas, baratu no komunidade sira sei hetan internet husi operadór sira.

“Siknifika operadór sira sosa husi governo depois sira faan fali bá komunidade sira, kona-bá rede. Bainhira 2009 hari tiha ona sistema eletrifikasaun nasionál, laos deit fiu eletrisidade nian, iha mós fiu fibra nian ho naruk 600km. Ita mós iha projeitu konektividade nasionál. Ita to’o ona projeitu konektividade bá dala 8. Totál instituisaun 1000 mak sei konekta rede estadu nian; Oras ne’e daudaun internet sira ne'ebé governo uza, utiliza ona fiu fibra, mesmu seida'uk liga ho kabu sub-mariñu fibra optika, banda larga iha MTK, ita mak fornese internet bá ministériu sira hotu to’o iha postu sira iha munisípiu sira. Tenik Ministru Manetelu.

𝐌é𝐝𝐢𝐚 𝐌𝐓𝐊


Voltar

Galeria


Video

Dokumentus