SEI REALIZA SEREMÓNIA WORKSHOP VALIDASAUN RELATÓRIO DEKLARASAUN MAUBISSE FAZE DATOLUK (MEDIU PRAZU 22023-2025) HAMUTUK HO PARSEIRU IMPLEMENTADÓR SIRA IHA OTÉL TIMOR.
Asuntu
SEI REALIZA SEREMÓNIA WORKSHOP VALIDASAUN RELATÓRIO DEKLARASAUN MAUBISSE FAZE DATOLUK (MEDIU PRAZU 22023-2025) HAMUTUK HO PARSEIRU IMPLEMENTADÓR SIRA IHA OTÉL TIMOR.
Data Publica
09 Jul 2026
Descrisaun
Dili, 07-06-2026___Sua Exelénsia Sekretária Estadu ba Igualdade-SEI, Sra. Elvina Sousa Carvalho, hamutuk Primeiru Sekertáriu ba Asuntu Governansia husi DFAT, Sr. Chad Clark, hala’o abertura ba iha Seremónia Worskshop Validasaun Relatório Deklarasaun Maubisse Faze Datoluk (Mediu Prazu 2023-2025) hamutuk ho Parseiru implementadór sira ne’ebé kompostu husi Liñas Ministeriais inklui ho Banku BNCTL, ne’ebé mak organiza husi SEI, iha Salaun Otél Timor.
Sekretaria Estadu ba Igualdade iha knar no responsabilidade importante tebes atu relata progressu ou atinjimentu kona-ba implmentasaun Deklarasaun Maubisse Faze Datoluk tinan 2023-2028 ba governu no entidades impementador sira, liuhosi atividade monitorizasaun, avaliasaun no relatóriu sira. Iha faze importante sira ne’ebé mak presiza konsidera tebes, molok tama ba situasaun ne’ebé kontribui ba esforsu SEI nian. Faze dahuluk ne’ebé mak implementa liuhosi dezenvolve no aprova matadalan ba Daklarasaun Maubisse ho objetivu atu haklaru no haklean aliñamentu komprimisiu, atividades, indikadores, meta, linha de base, no orsamentasaun sira. Aliende ne’e, SEI dezenvolve mós matriks ida hanesan ferramenta ne’ebé utiliza b rekoillamentu dadus hosi ministériu xave implementadores. SEI servisu hamutuk ho entidade relevantes sira halo aprovasaun ba matriks ne’ebé sei utiliza hodi halo rekoillamentu ba dadus sira ne’ebé mak sei utiliza ba proses hakerek relatóriu DM III ba Médiu Prazu nian. No faze ikus nian mak realiza atividade validasaun workshop ho entidade implementadores sira kona-ba dadus ne’ebé mak rekolla ona.
Sua Exelénsia Sekretária Estadu ba Igualdade-SEI, Sra. Elvina Sousa Carvalho iha nia intervensaun ba sesaun loke nian hateten, ohin Sekretaria Estadu ba Igualdade_SEI hamutuk ho parseiru implementador ba Deklarasaun Maubisse halo enkontru para hodi validasaun ba relatorio husi implementasaun Deklarasaun Maubisse nian, tanba ne’e mak ohin ita boot sira hare’e katak iha Liñas Ministeriais sira ne’ebé mak nu’udar implementadór ba polítika Deklarasaun Maubisse ho Banku BNCTL, atu uza mós oportunidade ne’ebé atu hateten mós ba ita boot sira katak, Governo Australia liuhusi DFAT, mós fó sira nia asintensia téknika iha durante implementasaun, monitorizasaun ba iha implementasaun Polítika Deklarasaun Maubisse ninian, nune’e atu hateten katak, ohin loron ida importante tebes atu nune’e Liñas Ministeriais sira atu hamutuk hodi valida relatório ne’ebé mak iha, liu-liu relatório implementasaun husi Polítika Deklarasaun Maubisse, ne’ebé maka ita boot sira hatene implementadór sira ne’e, alende Banku BNCTL, ita iha MJDAK, MPIE, Ministériu Edukasaun, Ministériu Ensinu Superior no mós iha Liñas Ministeriais sira seluk hamutuk 17, no mós inklui Sekretaria Estadu balun ne’ebé mak hanesan SEFOPE, SECOP, Sekretaria Estadu Rai no Propriedade, no sira seluk, ha’u hanoin katak Polítika Deklarasaun Maubisse nian nu’udar polítika ida ne’ebé tau hamutuk Liñas Ministeriais sira hodi bele promove polítika sira hodi bele kontribui ba dezenvolvimentu ida ne’ebé inkluzivu no mós foka ba iha melhora moris no kondisaun moris maluk feto rurál sira ne’ebé mak hela iha área rurais sira.
Tanba ne’e mak ha’u konvida ita boot sira hodi le no hare’e ho detallu progresu saida maka Liñas Ministeriais sira halo no wainhira sira implementa Polítika Deklarasaun Maubisse ne’e, no husi ne’eba mak itaboot sira bele hatene impaktu saida maka Polítika Deklarasaun Maubisse ida ne’ebé hanesan Deklarasaun maibe Liñas Ministeriais sira ho seriedade implementa tanba ne’e polítika estadu no governu nian no sira implementa ho seriedade ho komitmentu tomak, investe orsamentu ba iha polítika ida ne’e.
Nune’e ha’u hanoin ida ne’e atu hatudu de’it seriedade no kompromisu husi Nonu Governu Konstitusionál atu bele kontinua investe ba iha promosaun Igualdade no Inkluzaun no mós inkluzivamente ba hadia moris feto maluk sira iha área rurais.
Iha fatin hanesan, Primeiru Sekertáriu ba Asuntu Governansia husi DFAT, Sr. Chad Clark, iha nia intervensaun hateten, Lori Governu Austrália nia naran, ha’u hato’o ha’u-nia apresiasaun sinseru ba Governu Timor-Leste, partikularmente Sekretária Estadu ba Igualdade, ba ninia kolaborasaun kontinua ho programa DFAT nian ne’ebé promove empoderamentu ba feto sira, ema ho defisiénsia sira, no inkluzaun sosiál ne’ebé luan liután.
Sekretária Estadu ba Igualdade dezempeña papél vital ida hodi garante responsabilizasaun iha liña ministériu sira hotu iha implementasaun kompromisu nasionál Igualdade Jéneru, Defisiénsia no Inkluzaun Sosiál. Ami elojia progresu maka’as ne’ebé entidade governu sira halo hodi avansa sira-nia enkuadramentu ida-idak no hatudu kompromisu klaru ba empoderamentu ekonómiku feto no ema ho defisiénsia sira-nian, partikularmente iha área rurál sira.
Ami mós agradese ba entidade hotu-hotu nia partisipasaun ativu iha workshop validasaun ida-ne'e. Ita-boot nia envolvimentu esensiál atu asegura katak realizasaun sira reflete ho loloos iha Relatóriu Médiu Prazu nian hosi Deklarasaun Maubisse Faze III.
Ha'u hakarak rekoñese progresu signifikativu ne'ebé maka halo ona tuir Deklarasaun ida-ne'e. Iha ona esforsu signifikativu sira atu promove dezenvolvimentu negósiu no merkadu nian liuhosi fasilita asesu ba merkadu sira, input produsaun nian, servisu finanseiru sira, no rekursu sira seluk liuhosi Fasilidade Inkubasaun Negósiu Dezenvolvimentu ekonómiku komunitáriu nian iha setór ortikultura, akuakultura, no pekuária hametin ona meius subsisténsia, aumenta produsaun, no hadi'a kualidade produtu.
Inisiativa inovativu sira, inklui Kompetisaun Planu Negósiu nian, haburas hela empreendedorizmu, liuliu entre feto no foin-sa'e sira, liuhosi transforma ideia kriativu sira ba empreza viável sira. Programa sira hasa'e kapasidade iha lideransa, jestaun negósiu, no abilidade téknika sira kontinua atu kapasita feto sira-nia partisipasaun iha kadeia valór agrikultura no turizmu nian.
Progresu mós evidente iha hadi'a feto sira-nia asesu ba programa agríkola sira, hasa'e produtividade liuhosi prátika sustentável sira, no apoia sistema produsaun animál sira. Esforsu sira-ne'e loke dalan ba aumentu rendimentu, seguransa ai-han, no sistema agríkola sira ne'ebé inkluzivu liu.
Ami mós elojia melloria sira iha servisu saúde nian, inklui kuidadu inan nian, sensibilizasaun kona-ba saúde reprodutiva, no reforsa sistema apoiu ba sobrevivente sira husi violénsia bazeia ba jéneru, hodi garante asesu oportunu ba servisu esensiál sira iha área rurál sira.
Haree hamutuk, realizasaun sira-ne’e reflete Governu Timor-Leste nia kompromisu maka’as atu kria oportunidade ba feto, ema ho defisiénsia, no grupu vulneravel sira atu partisipa ho ativu iha dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé sustentável. Progresu tuir Deklarasaun Maubisse Faze III hatudu tradusaun signifikativu ida hosi kompromisu sira ba asaun.
Ami partikularmente rekoñese esforsu sira atu hasa'e asesibilidade ba infraestrutura esensiál sira, hanesan bee-moos, estrada sira, no espasu públiku inkluzivu sira, hodi permite ema sira ho defisiénsia atu partisipa ho kompletu liután iha vida ekonómika no sosiál.
Lori Governu Austrália nia naran, ha’u reafirma ami-nia kompromisu atu kontinua apoia Timor-Leste liuhosi parseria sira-ne’e. Liuhusi programa PROSIVU, DFAT sente orgullu hodi fó apoiu ba implementasaun no monitorizasaun ba Deklarasaun Maubisse Faze III, iha kolaborasaun besik ho Sekretária Estadu ba Igualdade.
Iha Seremónia Worshop ne’e, iha mós seaun aprezentasaun husi Diretór-Jerál SEI, Sr. Armando da Costa, kona-ba Deklarasaun Maubisse nu’udar Estratéjia Polítika ba alkansa Igualdade Jéneru.
Iha mós aprezentasaun husi Xefe Departamentu Empoderamentu Ekonómia Feto, Sr. Hendrique da Silva, kona-ba Kontiudu elaborasaun Relatório Deklarasaun Maubisse Faze Datoluk(III) (Mediu Prazu tinan 2023-2025) Feramenta (Matris) rekolla dadus nia ba Relatório Implementasaun DM Faze III.
Iha mós sesaun diskusaun grupu ne'ebé mak kompostu husi kada Liña Ministeriu.
Seremónia Workshop Validasaun Deklarasaun Maubisse faze Datoluk ne’e, partisipa husi parseiru implementadór Polítika Deklarasaun Maubisse, ne’ebé mai husi Liñas Ministeriais hamutuk 17, inklui Banku BNCTL, kompostu husi Kargu Diretór-Jerais, Diretór Nasionais, Xefe Departamentu no partisipa mós husi Xefe Gabinete SEI, Kargu Diretores Nasionais, Xefe Departamentu no Funisunáriu/a husi SEI.
#Média-SEI#
Tampilkan lebih sedikit
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus