SEI REALIZA ENKONTRU DAHULUK HO GRUPU TRABALLU JÉNERU INTERMINISTERIÁL NO MUNISÍPIU HODI HARE’E PROGRESU NO DEZAFIU BA IMPLEMENTASAUN PROGRAMA NO ATIVIDADE PROMOVE IGUALDADE NO INKLUZAUN.

13 Jul 2026
Press Release Image
Asuntu

SEI REALIZA ENKONTRU DAHULUK HO GRUPU TRABALLU JÉNERU INTERMINISTERIÁL NO MUNISÍPIU HODI HARE’E PROGRESU NO DEZAFIU BA IMPLEMENTASAUN PROGRAMA NO ATIVIDADE PROMOVE IGUALDADE NO INKLUZAUN.

Data Publica

13 Jul 2026

Descrisaun

Dili, 09-07-2026____Sua Exelénsia Sekretária Estadu ba Igualdade-SEI, Sra. Elvina Sousa Carvalho, akompaña husi Diretór-Jerál SEI, Sr. Armando da Costa, no Diretór Nasionál Polítika Igualdade Jéneru (DNPIJ-SEI), Sr. Abilio Barreto, hala’o abertura ba iha Enkontru Dahuluk Grupu Traballu Jéneru Interministeriál no Munisípiu hodi hare’e Progresu no Dezafiu ba Implementasaun Programa no Atividade Promove Igualdade no Inkluzaun, hamutuk ho Grupu Traballu Jéneru (GTJ) Interministeriál no Munisípiu, ne’ebé mak organiza husi SEI iha Salaun Maria Goreti-SEI, Caicoli, Dili.

Objetivu husi Enkontru refere mak, halo Avaliasaun Jerál hodi Atualiza informasaun kona ba Progresu no Dezafiu ne’ebé mosu durante implementa programa no Orsamentu ba Abordajen integrada Jéneru husi grupu traballu jéneru Liña Ministeriál no Munisipál durante tinan 2026 no buka solusaun atu resolve hamutuk problema liga ba prosesu implementasaun polítika AIJ iha ida-idak ninia Instituisaun, Aprezentasaun kona ba Orsamentu sensivel jéneru no mata dalan jéneru ba integrasaun asuntu igualdade no inkluzaun ba iha PAA 2026 husi Liña Ministeriais no Munisipál, Diskusaun hodi analiza implmentasaun programa no atividade relasiona ho promosaun igualdade jéneru no Inkluzaun entre Grupu Traballu jéneru Liña Ministériu no Sekretariu Estadu sira ho Grupu Traballu Jéneru Munisipál, no Haforsa koordenasaun servisu entre Grupu Traballu Jéneru Liña Ministériu no Sekretariu Estadu sira ho Grupu Traballu Jéneru Munisipál no SEI hodi asegura implementasaun asuntu Igualdade Jéneru no Inkluzaun iha nivel Nasional no Munisipál.

Sua Exelénsia Sekretária Estadu ba Igualade-SEI, Sra. Elvina Sousa Carvalho, iha nia intervensaun ba sesaun abertura hateten, ohin Sekretaria Estadu ba Igualdade-SEI hamutuk ho Prezidente Grupu Traballu Jéneru sira ho Liñas Ministeriais sira hotu no mós Autoridade Munisipál sira, no ita boot sira hatene katak, Grupu Traballu Jéneru ne’e lidera husi Sekretaria Estadu ba Igualdade para hodi bele hare kona-ba Progresu, Dezafius, no mós oinsa atu bele hare’e ba Liñas Ministeriais sira ho orgaun Autonomu Estadu nian atu bele investe ba iha promosaun igualdade jéneru no inkluzaun, investe liuhusi saida, investe liuhusi sira nia Planu Asaun Annual ne’ebé maka sensivel ba jéneru, liu-liu ba iha orsamentu sira ne’ebé maka tau ba iha Promosaun Igualdade Jéneru no Inkluzaun.

Grupu Traballu Jéneru ohin hanesan enkontru koordenasaun ida para hodi bele hare’e dezafius saida maka Liñas Ministeriais no mós Autoridade Munisipál sira iha, implementasaun polítika, programa orsamentu ho polítika no programa sira ne’ebé ligadu ho Promosaun Igualdade no Inkluzaun no mós hare’e kona-ba progresu saida maka iha implementasaun programa no polítika sira ligadu ho Promosaun Igualdade Jéneru no Inkluzaun ninian.

Apresia tebes ba lideransa husi Liñas Ministeriais sira ne’ebé mak ohin ita boot sira hare’e prezensa husi Diretores Jerais sira, Diretores Nasionais sira husi Liñas Ministeriais nian, no mós Prezidente Autoridade Munisipál sira lubuk ida, iha Munisípiu balun iha reprezentasaun ho sira nian Sekretariu Munisípiu, maibe husi SEI apresia tebes ba sira-nia lideransa, sira-nia sensibilidade no mós komitmentu ba iha implementasaun polítika sira,atu promove igualdade jéneru no inkluzaun iha ita-nia rai.

Iha fatin hanesan, Diretór-Jerál SEI, Sr. Armando da Costa, iha nia Intervensaun ba sesaun introdusaun hato’o Benvindu mai iha Enkontru ba dahuluk iha tinan ida ne’e ninian, ba Grupu Traballu Jéneru Interministeriál, Munisípiu ho Nasionál.

Iha ajenda ne’ebé ohin fó sai, orsida sei iha aprezentasaun ida hodi lori ita ba hare’e kona-ba orsamentu sensivel ba jéneru ne’ebé iha tinan ida ne’e nian, orsamentu ne’ebé ita prepara iha tinan kotuk mai iha tinan 2026 nian, ida ne’e mós sei lori ita ba iha preparasaun orsamentu sensivel ba jéneru ba tinan oin 2027 ninian, siklu ida ne’e agora la’o ona no hahu dadauk ona ho Komisaun Revizaun Polítika ne’ebé derizi direita husi Sua Exelénsia Primeiru Ministru no Sekretaria Estadu ba Igualdade mós hola parte iha komisaun ne’eba, iha Soromutu semana kotuk no mós sorumutu loron rua liuba, nune’e orsida mós iha ita-nia ajenda ita iha sesaun ida ne’ebé iha ne’eba hateten husu no hatan, sesaun ida ne’e sai oportunidade ba ita no atu bele fahe no bele atualiza implementasaun asuntu abordajen integradu jéneru iha Liña Ministériu sira nune’e mós iha Munisípiu sira no bele hare’e siada maka ita bele prepara hamtuk tan ba oin.

Iha Enkontru Dahuluk Grupu traballu Jéneru ne’e, iha mós sesaun aprezentasaun Relatorio Planua Asaun Nasionál Violénsia Bazeia ba Jéneru (PAN VBJ), no Prepara Orsamentu Sensivel ba Jéneru iha Aprezentasaun Resultadu Analiza tinan kotuk tuir komitmentu (PAN-VBJ, Deklarasaun Maubisse Faze Datoluk no CEDAW) ne’ebé mak aprejenta husi Diretór Nasionál Polítika Igualdade Jéneru (DNPIJ-SEI), Sr. Abilio Barreto, no sesaun husu no hatan.

Iha sorin seluk Sua Exelénsia Sekretária Estadu ba Igualade-SEI, Sra. Elvina Sousa Carvalho, iha nia intervensaun ba sesaun enseramentu nian hateten, ita prepsiza fó apresiasaun ba ita-nia aan mós tanba buat ida komitmentu ne’e lafasil, tur loron tomak ba de’it asuntu Igualdade Jéneru no Inkluzaun no diskusaun ida intens hanesan nene’e ne’e karung, tanba ita boot sira hoi ta boot sira nia servisu ne’ebé mak importante maibe bele husi hela tempu ba iha asuntu ida ne’e, dalabarak ba ema balun mós ida ne’e laos importante, sira ladung fó importansia tanba ida ne’e mak ha’u apresia ba ita boot sira hotu nia kompromisu no mós ita boot sira nia seriedade ba iha asuntu ida importante ne’e.

Apresiasaun ne’e la’os de’it ba iha aprezentasaun ida ohin maibe mós ba sensibilidade ita boot sira nian ne’ebé maka ho ita boot sira nia lideransa hanesan Prezidente Grupu Traballu Jéneru, ita boot sira introdus poleitika no mós asegura investimentu ba iha polítika sira ne’e rasik, asegura no atau osan para hodi operasionaliza polítika sira ne’e no realiza ne’e liuhusi mós Planu Asaun Anuál kada Liñas Ministeriais sira nian, ne’ebé ha’u hanoin katak, ita bele hare’e hela progresu saida mak ita boot sira iha, sieredade ida ne’ebé mak liuhusi ita boot sira diskursu no ita boot sira nia deklarasaun sir abele tau iha imi nian Planu Asaun Anuál no mós investimentu ne’ebé mak ita boot sira iha.

Apresiasaun mós ba iha númeru feto ne’ebé mak husi tempu ba tempu okupa kargu foti desizaun no mós kargu pozisaun sira foti desizaun ne’e komesa husi tempu ba tempu nia ultra pasa 30% ida ne’ebé ha’u hanoin ita presiza fó apresiasaun ba malu tanba ida ne’e mós lafasil, bainhira iha feto ida okupa kargu ida, siknifika iha kotuk iha mane ida ne’ebé mak lakon nia pozisaun, feto ida kuandu okupa kargu ida iha ne’eba mane ida mós lakon nia pozisaun hanesan Diretór-Jerál, ne’e realidade, ida ne’e mós mosu tanba sensibilidade iha ita-nia Prezidente Autoridade sira, ita-nia Diretores Jerais sira, no mós ita-nia Membru Governu sira, ne’ebé maka foti desizaun ida ne’ebé mak dala barak politikamente bele riska mós sira nia pozisaun polítika iha partidu polítika, tanba dalaruma Membru Governu sira, Prezidente Autoridade sira dala barak mai husi partidu tanba iha responsabilidade mós atu promove sira nia ema partidu, maibe ida ne’e kustu ida ne’ebé mak tenki selu para hodi promove igualdade jéneru, tanba ne’e mak apresiasaun ne’e klean ba lideransa sira ne’ebé maka promove no asegura igualdade jéneru durante sira nia mandatu.

Iha progresu lubuk ida ne’ebé mak ohin ita hare’e iha área sosiais iha Ministériu sira ne’e, nia intensaun atu asegura de’it feto, labarik-feto, ema vulneravel sira hetan atensaun ne’ebé mak sira merese, hetan prosaun investimentu ka senti mós orsamentu estadu liuhusi programa-programa sira ohin ne’ebé mak ita boot sira asegura, programa sira ne’ebé mak ohin aprezenta ha’u hanoin ida ne’e importante tebes tanba ita hotu ne’ebé mak servisu iha ne’e, ita nia fuan ba ita-nia servisu ne’e mak ida ba feto ho labarik-feto no mós ema ho defisizénsia sira, nune’e ita nia papél ne’e importante tebes atu asegura maluk sira ne’ebé maka portador defisiénsia, ema vulneravel sira, feto no labarik-feto sira no ema idozu sira hetan atensaun ne’ebé mak sira merese, protesaun ne’ebé mak sira merese duni, hetan mós asesu ba iha servisu saúde sira, servisu prinsipál sira, ne’ebé mak merese, ejemplu asesu ba saúde, asesu ba infraestrutura ne’ebé maka ho diknu, nune’e ha’u hanoin ida ne’e husi tempu ba tempu ita hare’e progresu boot no hein katak ba oin iha progresu seluk ne’ebé mak ita iha, ejemplu durante ne’e ita ko’alia iha enkontru Rede Referál, enkontru saida de’it sempre ko’alia kona-ba ema defisiénsia mental, ita sempre ko’alia no ita preukupa tanba ita-nia maluk barak mak iha hela Estrada ne’ebé maka lahetan atensaun, maibe ho advokasia ne’ebé mak ita iha ho ADTL, no mós ho sensibilidade husi Governu nian agora governu investe ona ba iha Hospital Mental nian iha Munisípiu Ermera, konstrusaun komesa hahu la’o hela, ne’e hatudu sensibilidade no hatudu katak Governu husi tempu ba tempu rona no mós koko atu akomoda husi setór hotu-hotu iha Liñas Ministeriais sira hotu hanesan, Ministériu Saúde, Ministériu Edukasaun halo esforsu tomak atu bele investe ba implementasaun Deklarsaun Maubisse no mós Planu Asaun Nasionál Violénsia Bazeia ba Jéneru (PAN VBJ) no sira seluk tan, nune’e siknika Ministeriu hotu kontribui para hodi hamenus disigualdade ne’ebé mak mosu iha sosiedade.

Ikus liu ha’u husu ba Prezidente Autoridade sira, ba Grupu Traballu Jéneru sira hotu katak tinan ne’e ita sei selebra 50 Anos Selebrasaun Loron Nasionál Feto, 03 fulan Novembru 2026, ne’ebé ita hare’e evolusaun ida ne’ebé mak boot tebes, ita hare’e progresu ne’ebé boot tebes husi movimentu ba emansipasaun feto, husi luta feto sira nian iha tempu ne’eba para hodi bele kore aan husi Obskurantismu, no mós kore aan husi Analfabetismu para hodi bele iha direitu hanesan ho mane no iha direitu hanesan ema, no agora ita ko’alia pra oinsa feto iha direitu para bele sai deputadus, Membru Parlamentu Nasinál, Membru Asembleia Munisipál, feto barak mak brani atu kandidata aan ba Prezidente Repúblika, barak mak sai ona Przidente Partidu, no sira seluk-seluk, feto ida rua mak sai ona pilotu, feto forte nain rua sai prezidente Autoridade, feto barak komesa servisu ona iha área minerais, barak mak sai injineria iha área petroliferu, perfurasaun mina, feto dahuluk iha ona Segundu Komandante Jerál PNTL, Feto iha PNTL no F-FDTL komesa ona ba misaun da paz iha rai liur, nune’e ha’u hanoin persiza iha selebrasaun duni, tanba atinjimentu ne’ebé mak boot tebes, mesmu iha sofrimentu barak antes to’o ba iha ida ne’e, mesmu luta ne’e lahotu, feto barak nafatin hasoru diskriminasaun, violénsia bazeia ba jéneru, violénsia doméstika, insestu, no seluktan, maibe ida kabe ba ita hotu nia responsabilidade tanba ne’e maka selebrasaun ida ne’e sei realiza iha Munisípiu Bobonaro tanba Maria Tapo mak inspira Fretilin iha tempu ne’eba hodi ho nia mate mak husi Partidu Fretilin Deklara Selebrasaun Loron nasionál Feto iha loron 3 fulan Novembru.

Enkontru refere partisipa husi, Exelentisimu Diretur Jerál Liña Ministerial no Sekretaria Estadu, Exelentisimu/a Presidente Autoriedade Munisipál, Pontu Fokal SEI husi Munisipiu 12 Inklui RAEOA, no Kargu Diretores Nasionais, Xefe Departamentu, no Funsiunáriu/a husi SEI.

#Média_SEI

Tampilkan lebih sedikit

Galeria
Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus