𝗠𝗜𝗡𝗜𝗦𝗧𝗥𝗨 𝗝𝗨𝗦𝗧𝗜𝗦𝗔 𝗔𝗦𝗜𝗡𝗔 𝗔𝗞𝗢𝗥𝗗𝗨 𝗞𝗢𝗡𝗔-𝗕Á 𝗗𝗜𝗥𝗘𝗜𝗧𝗨 𝗦𝗨𝗣𝗘𝗥𝗙Í𝗦𝗜𝗘 𝗛𝗢 𝗠𝗔𝗡𝗔𝗧𝗨𝗧𝗢 𝗥𝗘𝗡𝗘𝗪𝗔𝗕𝗟𝗘𝗦 𝗣𝗢𝗪𝗘𝗥 𝗡𝗢 𝗚𝗟𝗔𝗦 𝗧𝗥𝗨𝗦𝗧 𝗛𝗢𝗗𝗜 𝗔𝗣𝗢𝗜𝗔 𝗜𝗠𝗣𝗟𝗘𝗠𝗘𝗡𝗧𝗔 𝗣𝗥𝗢𝗝𝗘𝗧𝗨 𝗘𝗡𝗘𝗥𝗝𝗜𝗔 𝗦𝗢𝗟𝗔́𝗥 𝗣𝗔𝗜𝗡𝗘𝗟
Asuntu
𝗠𝗜𝗡𝗜𝗦𝗧𝗥𝗨 𝗝𝗨𝗦𝗧𝗜𝗦𝗔 𝗔𝗦𝗜𝗡𝗔 𝗔𝗞𝗢𝗥𝗗𝗨 𝗞𝗢𝗡𝗔-𝗕Á 𝗗𝗜𝗥𝗘𝗜𝗧𝗨 𝗦𝗨𝗣𝗘𝗥𝗙Í𝗦𝗜𝗘 𝗛𝗢 𝗠𝗔𝗡𝗔𝗧𝗨𝗧𝗢 𝗥𝗘𝗡𝗘𝗪𝗔𝗕𝗟𝗘𝗦 𝗣𝗢𝗪𝗘𝗥 𝗡𝗢 𝗚𝗟𝗔𝗦 𝗧𝗥𝗨𝗦𝗧 𝗛𝗢𝗗𝗜 𝗔𝗣𝗢𝗜𝗔 𝗜𝗠𝗣𝗟𝗘𝗠𝗘𝗡𝗧𝗔 𝗣𝗥𝗢𝗝𝗘𝗧𝗨 𝗘𝗡𝗘𝗥𝗝𝗜𝗔 𝗦𝗢𝗟𝗔́𝗥 𝗣𝗔𝗜𝗡𝗘𝗟
Data Publica
08 Sep 2026
Descrisaun
𝗗Í𝗟𝗜, 𝗠𝗝 — 𝗦𝗲𝘀𝘁𝗮-𝗳𝗲𝗶𝗿𝗮, 𝟬𝟰 𝗦𝗲𝘁𝗲𝗺𝗯𝗿𝘂 𝟮𝟬𝟮𝟲, Ministru Justisa, Dr. Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, hala’o asinatura Akordu Direito (Direct Agreement) kona-ba Direitu Superfísie ho Kompañia Manatuto Renewables Power, S.A. no GLAS Trust (Singapore) Ltd. Serimónia asinatura akordu ne’e realiza iha Sala Ministériu Justisa, Kolmera, Díli.
Projetu ne’e hetan apoiu no kolaborasaun husi parseiru dezenvolvimentu internasionál sira: Banku Mundiál (World Bank), Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB) no Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japonesa (JICA).
Fo hanoin fali katak, iha 21 Jullu 2026, Governu liuhusi Ministériu Justisa halo ona pasu importante liuhusi asinatura Kontratu Konstituisaun Direitu Superfísie ba rai ho medida 168 hektare, ne’ebé integra iha Domíniu Privadu Estadu nian, lokalizadu iha Laleia, Munisípiu Manatuto, no destina ba implementasaun Projetu Timor Solar.
Ohin, liuhusi asinatura Akordu Diretu, Estadu no parte relevante sira kontinua konsolida kompromisu ne’e, liuliu hodi hametin estabilidade, transparénsia no seguransa jurídika ne’ebé presiza hodi apoia prosesu finansiamentu no konkretizasaun projetu ida-ne’e.
Akordu Diretu ne’e define ho klaru relasaun entre Estadu, Manatuto Renewables Power, S.A. no GLAS Trust (Singapore) Ltd., ne’ebé hala’o papél nu’udar ajente husi parte mutuante sira.
Akordu ne’e mós estabelese mekanizmu kona-ba troca no disponibilizasaun informasaun, medida sira ba eventual inkumprimentu no posibilidade intervensaun husi finansiador sira, tuir termu no kondisaun kontratuál ne’ebé define ona, sein prejudika aplikasaun lei iha Timor-Leste, kompeténsia autoridade públika sira nian no garantia esensiál ba interese Estadu.
Ministériu Justisa konsidera katak patrimóniu imobiliáriu Estadu nian tenke administra no valoriza ho di’ak, hodi asegura katak nia utilizasaun fó kontribuisaun ba interese públiku no dezenvolvimentu nasional. Destinasaun terrenu ida husi Domíniu Privadu Estadu nian iha Manatuto ba projetu enerjia renovável hatudu katak patrimóniu Estadu bele sai parte importante husi esforsu nasional ba tranzisaun enerjétika no kresimentu sosioekonómiku.
Projetu Timor Solar, nu’udar projetu sentrál solár fotovoltaiku ho potensial boot, sei integra sistema armazenamentu enerjia liuhusi bateria ho kapasidade boot. Projetu ne’e sei sai nu’udar pasu importante iha prosesu Timor-Leste nian atu muda gradualmente ba matriz enerjétika ne’ebé moos liu, verde no sustentável.
Tuir estimativa públika kona-ba projetu ne’e, eletrisidade ne’ebé sei produz sei ekivalente ho konsumu típiku husi besik 80.000 agregadu familiár, no bele fó benefísiu ba populasaun hamutuk aproximadamente 400.000 ema.
Pakote finansiamentu ne’ebé mobiliza ba projetu ne’e atinje aproximadamente US$85,7 miliaun, ne’ebé mós hatudu konfiansa husi parseiru finansiadór no dezenvolvimentu internasionál sira ba potensial no futuru investimentu iha Timor-Leste.
Liuhusi produsaun enerjia solár, projetu ne’e sei kontribui ba redusaun dependénsia istórika ba kombustível importadu, hamenus emisaun karbonu no apoiu Timor-Leste atu kumpre kompromisu internasionál sira, inklui Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS) N.º 7 — Enerjia Asesível no Moos.
Projetu ne’e mós alinha ho visaun no objetivu husi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011–2030, liuliu meta atu aumenta partisipasaun fonti enerjia renovável iha matriz enerjétika nasional. Dezenvolvimentu sustentável tenke tau ema iha sentru. Tanba ne’e, projetu ne’e espera atu kontribui ba melhoria estabilidade no kualidade fornecimentu eletrisidade, ho benefísiu ba família sira, eskola sira, ospitál sira, empreza sira no komunidade sira iha Timor-Leste.
Investimentu ida-ne’e mós iha potensial atu kria oportunidade servisu lokál, aumenta kapasidade téknika ba juventude Timor-oan sira no estimula atividade ekonómika foun iha Munisípiu Manatuto no iha Rai-Laran tomak.
Naroman ne’ebé sei mosu iha Manatuto bele sai naroman ba futuru enerjétiku nasaun nian.
Negosiasaun no konkluzaun Akordu Diretu ne’e hatudu kompromisu Governu Timor-Leste nian atu kria ambiente ne’ebé iha estabilidade, seguransa jurídika, transparénsia no konfiansa ba implementasaun investimentu estruturante sira.
Ministru Justisa hato’o apresiasaun no rekoñesimentu ba Manatuto Renewables Power, S.A., EDTL, E.P., World Bank, ADB, JICA, GLAS Trust (Singapore) Ltd., nune’e mós ba ekipa téknika no jurídika sira no parte hotu ne’ebé kontribui ba prosesu preparasaun no konkluzaun Akordu Diretu ida-ne’e.
“Projetu ida-ne’e bele sai símbolu ida ba Timor-Leste ne’ebé modernu, verde, justu no prósperu, no sai ezemplu kona-ba oinsá patrimóniu Estadu bele valoriza hodi apoia dezenvolvimentu sustentável no interese públiku.”
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus