Asuntu : 𝐀𝐓𝐔 𝐊𝐔𝐌𝐏𝐑𝐄 𝐊𝐎𝐌𝐏𝐑𝐎𝐌𝐈𝐒𝐔𝐒 𝐍𝐄’𝐄𝐁É 𝐇𝐀𝐋𝐎 𝐎𝐍𝐀 𝐈𝐇𝐀 𝐑𝐎𝐓𝐄𝐈𝐑𝐔 𝐀𝐃𝐄𝐙𝐀𝐔𝐍 𝐏𝐋𝐄𝐍𝐀 𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑-𝐋𝐄𝐒𝐓𝐄 𝐍𝐈𝐀𝐍 𝐁Á 𝐀𝐒𝐄𝐀𝐍, 𝐆𝐎𝐕𝐄𝐑𝐍𝐔 𝐀𝐏𝐑𝐎𝐕𝐀 𝐈𝐍𝐒𝐓𝐑𝐔𝐌𝐄𝐍𝐓𝐔𝐒 𝐒𝐈𝐑𝐀 𝐍𝐄’𝐄𝐁É 𝐀𝐏𝐑𝐄𝐙𝐄𝐍𝐓A 𝐇𝐔𝐒𝐈 𝐕𝐈𝐒𝐄-𝐌𝐈𝐍𝐈𝐒𝐓𝐑𝐀 𝐀𝐒𝐄𝐀𝐍.
Data Publica : 26 Sep 2025
Descrisaun :

Dili, 25 Setembru 2025

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili no aprova ona projetu Proposta Rezolusaun haat husi Parlamentu Nasionál, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra bá Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, nu’udar parte atu kumpre kompromisus ne’ebé halo ona iha Roteiru adezaun plena Timor-Leste nian bá ASEAN, hodi aprova adezaun bá instrumentus tuir mai ne’e :

1 - Akordu ASEAN kona-bá Komérsiu Beins (ATIGA), Protokolu Alterasaun Dahuluk bá ATIGA, Protokolu sobre Komérsiu Foos no Masin-midar no ninia Adenda. ATIGA, ne’ebé asina iha Tailándia iha tinan 2009, nu’udar instrumentu legál prinsipál ne’ebé regula liberalizasaun no fasilitasaun bá komérsiu beins entre Estadu-Membru sira ASEAN nian, liuhosi eliminasaun progresiva bá barreira tarifária no naun-tarifária sira, reforsu bá regras orijen nian, armonizasaun ba prosedimentus aduaneirus no promosaun ba merkadu rejionál ida ne’ebé integradu. Protokolu Alterasaun Dahuluk, ne'ebé asina iha Malázia iha 2015, introdús atualizasaun téknika sira no hadi'a prosedimentus, liuliu iha área regras orijen nian no mekanizmus sertifikasaun orijen nian, hodi promove efisiénsia no transparénsia boot liu iha fluksu komérsiu intra-ASEAN. Protokolu kona-ba Komérsiu Foos no Masin-midar, asina iha Filipinas iha 2007, no ninia Adenda, asina iha Tailándia iha 2009, fó tratamentu ne’ebé espesiál no la hanesan ba produtu sensivel sira-ne’e liuhosi kompromisus espesífikus entre Estadu-Membru sira, hodi salvaguarda intereses nasionais kona-ba seguransa ai-han no protesaun setór agríkola.

Adezaun ba instrumentu sira-ne’e, aleinde kumpre rekizitu ida hosi Roteiru Adezaun ASEAN nian iha Pilár Ekonómiku, sei permite Timor-Leste hetan benefísiu hosi integrasaun rejionál, atrai investimentu, diversifika ninia ekonomia no hametin kompetitividade hosi setór produtivu nasionál.

2 - Akordu-Kuadru ASEAN kona-ba Servisus (AFAS), nia Protokolu, no Akordu ASEAN kona-ba Komérsiu Servisus (ATISA). AFAS, ne’ebé asina iha Tailándia iha tinan 1995, nu’udar instrumentu legál prinsipál ASEAN nian ba liberalizasaun progresiva komérsiu servisus nian entre Estadu-Membru sira liuhosi eliminasaun restrisaun sira, reforsu kooperasaun rejionál, no abertura graduál setór ekonómiku sira. Protokolu 2003 introdús mekanizmu sira ne'ebé permite Estadu-Membru rua ka liu atu avansa lalais liu iha liberalizasaun setór espesífiku sira.

Iha tinan 2019, Estadu-Membru sira ASEAN nian asina ATISA, ne'ebé troka neineik rejime AFAS, hodi introdús abordajen lista negativa, habelar dixiplina regulatóriu sira no garante serteza no transparénsia boot liu ba komérsiu servisus. ATISA prevee períodu tranzisaun ne’ebé la hanesan, hodi permite Timor-Leste atu hahú adaptasaun iha 2026 no implementa kompletamente lista negativa iha 2036, iha tempu hanesan ho Kamboja, Laos, Myanmar no Vietname.

Adezaun ba instrumentu sira-ne’e, aleinde kumpre rekizitu ida hosi Roteiru Adezaun ba ASEAN iha Pilár Ekonómiku, sei permite Timor-Leste atu integra plenamente iha rejime servisu rejionál, hametin kompetitividade no seguransa jurídika, atrai investimentu, diversifika ekonomia no promove kriasaun empregu, tuir objetivu dezenvolvimentu sustentável.

3 - Akordu ASEAN kona-ba Sirkulasaun Pesoas Singulares (Movement of Natural Persons – MNP). Asina iha 2012 iha Kamboja, Akordu ida-ne’e ho objetivu atu fasilita prezensa temporáriu hosi prestadores servisus — hanesan vizitante negósiu sira, traballadór sira ne’ebé transfere entre emprezas no fornesedór servisu kontratuál sira —entre Estadus-Membrus ASEAN nian, tuir Akordu Kuadru kona-ba Servisus (FAS).

MNP estabelese prosedimentus imigrasaun nian ne'ebé transparente no previzivel, hodi respeita soberania Estadu-Membru sira nian iha protesaun fronteiras no salvaguarda merkadu traballu nasionál. Importante atu subliña katak ida-ne'e la aplika ba traballadór sira ne'ebé la kualifikadu no la fó direitu ba rezidénsia permanente, naturalizasaun ka asesu ba empregu permanente, nune'e garante katak Estadu ida-idak mantein autonomia kona-ba nia polítika laborál no migratória.

Adezaun ba instrumentu ida-ne’e, aleinde kumpre rekizitu ida hosi Roteiru Adezaun ba ASEAN iha Pilár Ekonómiku, sei permite garante mobilidade seguru no reguladu ba prestadór servisu timoroan sira iha merkadus rejiaun nian, iha tempu hanesan hodi garante protesaun ba merkadu traballu nasionál no armonizasaun polítika migrasaun nian sira kona-ba entrada temporária profisionál sira hosi Estadu-Membru sira seluk, bazeia ba prinsípiu transparénsia, serteza no laiha diskriminasaun.

4 - Akordu Globál Investimentu ASEAN nian (ASEAN Comprehensive Investment Agreement – ACIA) no ninia Protokolu haat. Adota iha 2009 iha Tailándia no vigora dezde 2012, ACIA nu’udar enkuadramentu legál prinsipál ASEAN nian ba liberalizasaun, fasilitasaun, promosaun no protesaun investimentus. Akordu ne'e hetan atualizasaun hosi Protokolu haat, ne'ebé adota entre 2014 no 2020, ne'ebé klarifika rezervas no kompromisus, define filafali konseitu legál sira, ajusta regras dezempeñu nian no reforsa prinsípiu la-diskriminasaun nian.

Tuir ACIA, Estadu-Membru ida-idak tenke hatama Lista Rezerva ida, hodi identifika setór estratéjiku sira ne'ebé tenke salvaguarda. Timor-Leste submete nia Lista nasionál, ne’ebé proteje área sensivel sira hanesan propriedade imobiliária, setór agrikultura, peska, minerasaun no setór industriál estratéjiku sira, no mós medida sira apoiu nian ba empreza mikro, ki’ik no média sira, hodi garante ekilíbriu entre abertura ba investimentu no defeza ba intereses nasionais.

Timor-Leste nia adezaun ba ACIA no ninia Protokolu haat, aleinde sai hanesan rekizitu ida ne’ebé hatuur iha Roteiru Adezaun ba ASEAN iha Pilár Ekonómiku, sei reforsa seguransa jurídika, serteza no atrasaun nasaun nian ba investimentu diretu estranjeiru, iha tempu hanesan promove dezenvolvimentu sustentável no diversifikasaun ekonómika.

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Rezolusaun Governu nian ualu, ne’ebé aprezenta mós hosi Vise-Ministra Milena Maria da Costa Rangel, nu’udar parte ida hosi kumprimentu kompromisus ne’ebé halo iha Roteiru ba adezaun plena Timor-Leste nian iha ASEAN, hodi halo adezaun ba :

1 - Memorandu Entendimentu Revistu kona-ba Estabelesimentu Fundasaun ASEAN no nia Protokolus Modifikativus. Asina iha Tailándia iha tinan 2000, Memorandu ida-ne’e no nia Protokolu sira tuirmai estabelese baze legál no institusionál Fundasaun ASEAN nian, ne’ebé nu’udar plataforma esensiál ida hodi hametin identidade rejionál, promove sidadania ativa, hasa’e kapasidade institusionál no hamenus disparidade dezenvolvimentu entre Estadu-Membru sira.

Timor-Leste nia adezaun ba instrumentu ida-ne’e, aleinde sai rekizitu ida hosi Roteiru Adezaun ba ASEAN iha ámbitu Pilár Polítika no Seguransa nian, sei permite integrasaun plena iha Fundasaun nia atividade sira, hodi hetan benefísiu hosi programa kapasitasaun, edukasaun, juventude no inkluzaun sosiál. Timor-Leste nia envolvimentu sei hametin kooperasaun rejionál, hodi garante oportunidade ba foin-sa’e sira, feto sira no grupu vulneravel sira, tuir objetivus dezenvolvimentu sustentável no Programa Governu Konstitusionál da-IX nian.

2 - Entendimentu Ministeriál kona-ba Kooperasaun ASEAN iha Finansas no nia Protokolu Alterasaun. Adota iha tinan 1997 no altera iha tinan 2000, instrumentu ida-ne’e estabelese bazes serbisu hamutuk entre Ministérius Finansas Estadu-Membrus ASEAN nian iha área finansas públikas, inklui kooperasaun kona-ba tributasaun, dezenvolvimentu merkadu kapitál, jestaun finansas públikas no estabilidade makroekonómika.

Timor-Leste nia adezaun ba Entendimentu no nia Protokolu sei fasilita partisipasaun iha mekanizmus diálogu, konsulta no kooperasaun téknika, hodi promove aliñamentu progresivu polítika fiskál no finanseiras nasionais nian ho padroins rejionais. Ida-ne’e nu’udar instrumentu polítiku no estratéjiku ne’ebé la impoin obrigasaun legál ne’ebé vinkulativu ka kompromisu finanseiru obrigatóriu, maibé ne’ebé hametin kredibilidade institusionál nasaun nian no nia integrasaun iha kuadru regulatóriu ASEAN nian.

Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste kumpre rekizitu seluk husi Roteiru Adezaun Plena ba ASEAN iha Pilár Ekonómiku, hodi reforsa transparénsia, serteza no konfiansa husi parseiru rejionál no internasionál sira iha jestaun ba ninia finansas públikas.

3 - Komprensaun kona-ba Kritériu ba Klasifikasaun iha Nomenklatura Tarifária Armonizada ASEAN (AHTN) nian. Adota iha Malázia iha 2003, instrumentu ida-ne'e estabelese kritériu tékniku komún sira ba klasifikasaun sasán sira iha AHTN, liuliu iha situasaun sira ne'ebé envolve modifikasaun ka kriasaun subkódigu tarifa nian, hodi garante uniformidade, serteza no koordenasaun iha aplikasaun nomenklatura tarifária entre Estadus-Membrus.

Timor-Leste nia adezaun ba Entendimentu ida-ne’e, hanesan prevee ona iha Roteiru Adezaun Plena ba ASEAN, sei permite partisipasaun plena iha deliberasaun téknika sira hosi Diretór-Jerál Alfándega sira ASEAN nian, garante koerénsia hosi pauta aduaneira nasionál ho kritériu rejionál no mós hametin transparénsia no serteza iha trokas komérsiais.

4 - Akordu kona-ba Rekoñesimentu ba Sertifikadu Inspesaun Veíkulu Komersiál ba Veíkulu Merkadoria no Veíkulu Servisu Públiku ne’ebé fó-sai husi Estadus-Membrus ASEAN. Konklui iha Singapura iha tinan 1998, Akordu ida-ne’e estabelese rekoñesimentu mútuu ba sertifikadu inspesaun veíkulu komersiál ne’ebé emite hosi autoridades kompetentes Estadu-Membru sira ASEAN nian, la inklui veíkulu sira ne’ebé tula sasán perigozu sira.

Timor-Leste nia adezaun sei fasilita movimentu transfronteirisu veíkulu komersiál sira, halakon duplikasaun inspesaun rodoviária, armoniza prosedimentu tékniku no administrativu, no mós reforsa seguransa rodoviária, hodi promove konfiansa boot liu entre autoridades tránzitu no transporte rejiaun nian.

Instrumentu ida-ne’e integra Timor-Leste iha kadeia rejionál transporte no lojístika nian, sei hamenus kustu no tempu operasionál ba operadór nasionál sira, nune’e mós kontribui ba kompetividade ekonómika nasionál, tuir objetivu sira ne’ebé define ona iha Roteiru Adezaun ba ASEAN.

5 - Akordu kona-ba Rekoñesimentu ba Karta Kondusaun Doméstika ne’ebé Emite husi Nasaun ASEAN Sira. Konklui iha Malázia iha tinan 1985, Akordu ida-ne’e estabelese rekoñesimentu mútuu ba karta kondusaun ne’ebé hasai hosi Estadu-Membru sira ASEAN nian, ho exesaun ba karta kondusaun temporáriu, provizóriu ka aprendís nian.

Timor-Leste nia adezaun sei permite sidadaun sira ho karta kondusaun ne’ebé fó-sai iha nasaun sira ASEAN nian atu kondús temporariamente iha rai-laran ho nia karta kondusaun ne’ebé válidu, no sidadaun timoroan sira sei hetan benefísiu hosi rejime hanesan iha Estadu-Membru sira seluk. Akordu ne’e simplifika prosedimentu administrativu sira, hamenus barreira ba vizitante sira, fasilita mobilidade no promove integrasaun sosioekonómika rejionál Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste armoniza nia rejime jurídiku ho normas sirkulasaun rodoviáriu ASEAN nian, hametin konfiansa mútua entre autoridade tránzitu rejiaun nian no kria kondisaun atu hasa’e turizmu no mobilidade povu iha rejiaun ne’e.

6 - Memorandu Entendimentu kona-ba kompromisu Servisus Aéreus Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku nian ho Parseiru Diálogu sira. Adota iha tinan 2010, Memorandu ida-ne’e estabelese prinsípiu no kondisaun sira ba partisipasaun koordenada Estadu-Membru sira ASEAN nian iha akordus servisus aéreu ho Estadus terseirus ka organizasaun internasionál sira, hodi garante ASEAN nia sentralidade no koerénsia iha planu rejionál.

Instrumentu ne’e determina katak kualkér Estadu-Membru ne’ebé selebra akordus servisus aéreus ho Parseiru Diálogu sira tenke fó tratamentu ne’ebé la’ós aat liu/ne’ebé la’ós desfavoravel ba Estadu ASEAN sira-seluk, kompara ho tratamentu ne’ebé fó ba parseiru esternu, hodi hametin koerénsia enkuadramentu legál /rejime jurídiku aviasaun sivíl rejionál nian. Ninia adezaun depende ba ratifikasaun anteriór ba akordu sira transporte aéreu ASEAN nian (MAAS, MAFLPAS, no MAFLAFS).

Hodi adezaun ba Memorandu ida-ne’e, Timor-Leste kumpre rekizitu fundamentál ida hosi Roteiru Adezaun Plena ba ASEAN iha Pilár Ekonómiku, hodi konsolida nia partisipasaun iha Merkadu Úniku Aviasaun ASEAN nian no kria kondisaun sira hodi hametin konektividade, atrai investimentu, impulsiona turizmu no kontribui ba kreximentu ekonómiku sustentável nasaun nian.

7 - Akordu kona-ba Estabelesimentu Sentru ASEAN ba Enerjia (ACE) no Protokolu Alterasaun. Adota iha Manila iha tinan 1998, Akordu ida-ne'e estabelese Sentru ASEAN ba Enerjia, ho sede iha Jakarta, hodi koordena, fasilita no promove atividade nasionál no konjunta sira iha área enerjia nian, apoia implementasaun Akordu Kooperasaun Enerjétika ASEAN (1986) no Planu Asaun ASEAN nian ba Kooperasaun Enerjétika (APAEC), no mós hametin seguransa enerjétika rejionál.

Protokolu Alterasaun tinan 2013 introdús melloramentu governasaun no jestaun, liuliu iha selesaun Diretór Ezekutivu, jestaun Fundu ACE no atualizasaun mekanizmu rezolusaun disputa, hodi aliña funsionamentu Sentru nian ho prátika rejionál sira ne’ebé di'ak liu.

Timor-Leste nia adezaun ba ACE sei permite nasaun ne’e integra plenamente iha mekanizmu kooperasaun enerjétika ASEAN nian, hodi hetan benefísiu hosi asesu ba dadus, estudus, rede koñesimentu nian no programa kapasitasaun téknika, no mós oportunidade sira investimentu no kooperasaun nian iha efisiénsia enerjétika no tranzisaun ba enerjias limpas (moos). Adezaun ida-ne’e mós hametin seguransa no reziliénsia enerjétika nasionál, tuir objetivu sira husi Roteiru Adezaun ba ASEAN iha Pilár Ekonómiku no prioridades Programa Governu Konstitusionál IX nian.

8 - Akordu kona-ba Estabelesimentu Sentru Koordenasaun ASEAN ba Saúde Animál no Zoonoze (ACCAHZ). Adota iha tinan 2020, Akordu ida-ne'e kria plataforma téknika no institusionál permanente ida hodi hametin kooperasaun rejionál iha prevensaun, kontrolu no erradikasaun moras animál transfronteirisu no zoonoze sira, tuir abordajen integradu “Saúde Ida de'it” (One Health), ne'ebé kombina dimensaun saúde animál, umanu no ambientál.

Sentru ne’e fó asisténsia téknika ba Estadu-Membru sira, koordena atividade investigasaun, promove armonizasaun polítika sanitária, apoia dezenvolvimentu sistema alerta antesipada no hametin kapasidade nasionál no rejionál sira ba vijilánsia epidemiolójika no resposta ba emerjénsia sanitária.

Timor-Leste nia adezaun ba ACCAHZ, aleinde sai hanesan rekizitu ida ne’ebé hatuur iha Roteiru Adezaun Plena ba ASEAN iha Pilar Sosiokulturál, nu’udar pasu estratéjiku ida hodi hametin reziliénsia sistema nasionál saúde animál no saúde públika nian, konsolida seguransa ai-han no kontribui ba estabilidade setór agropekuáriu nian. Hodi integra ba mekanizmu rejionál ida-ne’e, país ne’e mós sei hetan benefísiu hosi asisténsia téknika, formasaun, transferénsia teknolojia no mós asesu ba rede informasaun no kooperasaun sientífika.

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, kona-ba regulamentu Lei n. 3/2025, loron 23 fulan-abril, kona-ba Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika.

Diploma ida-ne’e estabelese, ho forma detallada no operasionál, regra no prosedimentu sira ne’ebé garante implementasaun tomak ba Lei Enkuadramentu foun, hodi reforsa prinsípius transparénsia, dixiplina orsamentál, responsabilizasaun no sustentabilidade fiskál nian. Ida-ne’e hanesan pasu desizivu ida hodi asegura katak rekursus públikus jere ho efisiénsia boot-liu no ba benefísiu diretu populasaun nian.

Dekretu-Lei ne’e introdús norma abranjente lubun ida ne’ebé organiza no estrutura siklu orsamentál hotu, hahú hosi planeamentu estratéjiku no partisipativu to’o ezekusaun, kontrolu no prestasaun kontas. Entre inovasaun prinsipál sira maka regulamentasaun hosi Deklarasaun Estratéjia Orsamentál, definisaun ba tetus despeza nian, fortalesimentu ba papel konsultas públikas no Jornadas Orsamentais, no mós adosaun hosi sistema kontabilidade duplu – orsamentál no finanseiru - hodi promove rigór no konfiabilidade boot liu iha informasaun finanseira Estadu nian. Diploma ne’e regula mós autonomia finanseira hosi entidades Administrasaun Indireta Estadu nian, prosedimentu ba ezekusaun despeza no reseita, no mós estabelese regra sira ne'ebé klaru ba mudansa orsamentál no utilizasaun hosi rezerva kontinjénsia nian.

Ho regulamentu ida-ne’e, Governu Konstitusionál IX reafirma ninia kompromisu ba governasaun ida ne’ebé responsável, orienta ba rezultadu no dezenvolvimentu sustentável. Kuadru legál foun ne’e hametin mekanizmu kontrolu no prestasaun kontas, promove partisipasaun sidadaun nian iha prosesu orsamentál no mós kria kondisaun institusionál no téknika sira ne’ebé nesesáriu ba jestaun públika ida ne’ebé moderna no efikás, tuir prátika internasionál sira ne’ebé di’ak-liu.

Ikusliu, aprova mós projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta mós hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, kona-ba Repúblika Demokrátika Timor-Leste atu adere ba Parseria Governu Abertu (Open Government Partnership – OGP).

Parseria ba Governu Abertu hanesan inisiativa internasionál ida, ne’ebé halibur país liu 75 no entidade governasaun lokál atus ba atus, ne’ebé atu promove transparénsia, prestasaun kontas, inkluzaun no partisipasaun sidadaun nian iha prátika governasaun, hodi haburas sosiedade ida ne’ebé reziliente no prósperu liután. Ho adezaun ba inisiativa ida-ne’e, Timor-Leste kompromete atu kumpri rekezitus, padroins no prátika internasionál sira ne’ebé di’ak ne’ebé estabelese hosi Parseria, hodi hametin transparénsia, kombate korrupsaun no partisipasaun ativu hosi sosiedade sivíl no parseiru sira seluk iha prosesu foti desizaun públika.

Rezolusaun ne’e determina katak Ministériu Finansas asume lideransa iha prosesu adezaun no implementasaun Parseria ba Governu Abertu, sai hanesan responsável atu hato’o formalmente dokumentu sira ne’ebé presiza, estabelese mekanizmu diálogu multisetoriál no koordena elaborasaun Planu Asaun Nasionál Governu Abertu nian, ho envolvimentu hosi liña ministeriál no parseiru relevante sira. Ministériu Finansas tenke hato’o ba Konsellu Ministrus, iha prazu loron 90 hafoin publikasaun rezolusaun ida-ne’e, relatóriu preliminár ida kona-ba estatutu adezaun nian no pasu sira tuirmai hodi formula Planu Asaun.

𝐌é𝐝𝐢𝐚 𝐌𝐓𝐊


Voltar

Galeria


Video

Dokumentus