Asuntu : 𝐆𝐎𝐕𝐄𝐑𝐍𝐔 𝐒𝐄𝐓Ó𝐑 𝐏𝐑𝐈𝐕𝐀𝐃𝐔 𝐍𝐎 𝐏𝐀𝐑𝐒𝐄𝐈𝐑𝐔 𝐃𝐄𝐙𝐄𝐍𝐕𝐎𝐋𝐕𝐈𝐌𝐄𝐍𝐓𝐔 𝐃𝐈𝐒𝐊𝐔𝐓𝐈 𝐃𝐄𝐙𝐄𝐍𝐕𝐎𝐋𝐕𝐈𝐌𝐄𝐍𝐓𝐔 𝐓𝐔𝐑𝐈𝐙𝐌𝐔 𝐈𝐇𝐀 𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑-𝐋𝐄𝐒𝐓𝐄. Dili, 26 Setembru 2025 Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng.Miguel Marques Gonçalves Manetelu sesta ohin, partisipa Meza Redonda Públika kona-bá Dezenvolvimentu Turizmu iha Timor-Leste iha CCD. Eventu ne’e organiza husi Ministériu Turizmu, Ambiente no Ministru Koordenador bá Assuntu Ekonomia ho kolaborasaun Banku Mundiál nian liu husi IFC (International Finance Corporation), hanesan eventu prinsipál bá emprezariu lokál sira. Iha sesaun da-huluk halo diskusaun bá iha dezenvolvimentu infraestrutura turizmu, Diskusaun ne’e ho objetivu atu dezenvolve setór turizmu iha Timor-Leste. Agora mak tempu bá asaun hodi hadia no dezenvolve setór produtivu tanba ne’e, governu atuál prontu atu kria ambiente ne’ebé fasilita investimentu liu husi hadia infrastrutura, rasionaliza regulamentu sira, hari parseria publiku privadu ne’ebé metin. Iha loron 20 fulan outubru tinan ne’e Timor-Leste ofisialmente sei sai membru ASEAN bá dala 11 ho nune’e hakarak ka lakohi governu Timor-Leste tenke halo investimentu no dezenvolve setór turizmu ida ne’e hola parte ida rekezitu sai membru ASEAN. Bainhira ko’alia kona-bá setór turizmu persiza haree liu maka infraestrutura baziku sira hanesan estrada, be’e mos, eletrisidade, transporte no telekomunikasaun. Setór Turizmu persiza kontribuisaun husi entidade hotu-hotu, setór privadu sira, komunidade no ministériu relevante sira. Vise-Primeiru Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuady Lay iha nia intervensaun hatete, bainhira Timor-Leste tama ona membru ASEAN, setór Turizmu tenke hetan atensaun masimu husi governu, persiza iha Setór turizmu krusiál bá Timor-Leste tanba bele dudu kreximentu ekonómiku sustentável, diversifika ekonomia dook hosi dependénsia bá rekursu naturál sira no kria empregu no hasa’e rendimentu bá komunidade sira ho rikusoin naturál, kulturál no tasi nian ne'ebé úniku, dezenvolve setór turizmu bele sai xave atu transforma potensiál finanseiru nasaun nian bá prosperidade ne'ebé boot liu. Vise-PM konsidera, Eventu ida ne’e hanesan plataforma stratejiku ida hodi konverte ideia sira bá parseria no aspirasaun sira bá investimentu. Objetivu Governu Timor-Leste nian bá iha eventu tinan ne’e, diskusaun ne’e atu haforsa kolaborasaun signifikativu entre governu, setór privadu no parseiru dezenvolvimentu sira hodi aselera kresimentu turizmu sustentavel, atrai investimentu inovativu no emprendimentu negósiu sira ne’ebé sei hametin Timor-Leste nia kompetividade iha merkadu turizmu mundiál no hatudu Timor-Leste nia patrimóniu turistiku úniku sira, husi tasi ibun sira ne’ebé seidauk estraga no fatin sira luku (diving) nian ho klase mundiál to’o tradisaun kulturál ne’ebé vibrante no oportunidade eko-turizmu nian. Pozisiona TL nu’udar destinu turizmu ne’ebé konfiavel no sustentavel iha Sudeste Asiatiku no rejiaun Indo Pasifiku. Identifika no resolve dezafiu komun ne’ebé empreza turizmu lokál sira hasoru. Nune’e mós tuir Ministériu Transporte no Komunikasaun, Eng.Miguel Marques Gonçalves Manetelu hatete Ministériu Transporte no Komunikasaun hola parte iha infraestrutura no ekonómia. “Infraestrutura estratéku ne’ebé mak agóra dadaun iha hela Ministériu Transporte no Komunikasaun, maka Aeroportu, iha Timor-Leste ita iha aeroportu ida de’it mak rekoñese husi ICAO maka Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato. aleinde ne’e mós aeroportu Internasionál Rota de Sandalo Oecese ne’ebé seida’uk sertifika hanesan aeroportu internasionál tanba ne’e mak kualker voo internasionál labele atera iha oecusse. Bainhira sertika ona aeroportu internasionál rota do sandalo sei rejistu no sei públika iha website ICAO nia no operadór sira hatene katak timor iha taan aeroportu internasionál. Aeroportu mós laos sai hanesan odomatan boot Timor-Leste nia liga bá mundu maibé fasilita mós movimentu ema no sasan tama sai Timor-Leste” hatete Ministru Manetelu. Governante ne’e afirma katak Oras ne’e dadaun MTK hamutuk ho MPIE halo hela estúdu viabildiade bá aeroportu rejionais sira hanesan Lautem, Viqueque, Manufahi, Bobonaro no Ataúro, la’os halo di’ak liu maibé kria netik kondisaun di’ak ida. prosesu lao hela ho nune’e bele fasilita movimentu ema nia bá iha munisípiu sira bele uja aviaun kiik sira. iha sorin seluk portu Baia Tibar nu’udar lojistika nasionál, portu Dili tuir programa governu konstitusionál da sia nia, sei sai sidade marina no portu cruzeiro, foin lais governu halo lansamentu bá iha Dili Internationál Convention Centre harii iha Portu Dili ne’e rasik. Governu halo mós estúdu viabilidade bá iha portu ataúro, sei halo portu integradu multi funsaun, bele uja bá peska, pasajeiru no rai kontentór. Hanesan mós portu Com governu halo ona design and build bá iha portu Com sai hanesan portu multi funsaun hanesan portu Ataúro, portu Kairabela sei apoiu husi JICA, portu Mahata Oecuse sei alarga taan metru atu ida no hetan apoiu mós husi JICA. Portu sira iha tasi mane sei depende bá iha projetu tasi mane MTK seida’uk tama iha ne’ebá maibé portu Beasu no Suai sei halo koordenasaun ho MPRM atu haree dezenvolvimentu tasi projetu tasi mane. Ministru Manetelu iha nia intervensaun ikus rekoñese ema sempre kestiona maka internet, governante ne’e orienta ona bá iha ekipa instaladora Kabu Sub-mariñu Timor-Leste (CTL-EP) antes tinan 2025 remata sei halo trail para iha serteza katak povu Timor-Leste hatene Kabu sub-mariñu nia ezisténsia iha Timor-Leste. Bainhira ready for service laiha ona problema kona-bá internet, folin internet sei baratu, velosidade sei aas, konektividade iha rai laran no rai liur sei lao ho di’ak nomós fó ona sertifikasaun bá starlink atu halo operasaun iha rai laran. liu-liu iha aréa rurál sira ne’ebé la asesu bá ligasaun internet. 𝐌é𝐝𝐢𝐚 𝐌𝐓𝐊
Data Publica : 29 Sep 2025
Descrisaun :