Governu Reafirma Kompromisu ba Kualidade Serbisu Públiku iha Sessaun Plenária Parlamentu
Informasi Lengkap
Asuntu
Governu Reafirma Kompromisu ba Kualidade Serbisu Públiku iha Sessaun Plenária Parlamentu
Data Publica
08 Oct 2025
Descrisaun
Reuniaun Plenária Parlamentu Nasionál (PN) iha loron Segunda ne’e sai palku ba debate importante ida, ne’ebé hatudu katak Governu IX Konstitusionál la’o hela ho kompromisu ne’ebé firme atu hasa’e kualidade serbisu públiku no hamosu rígor iha jestaun Estadu. ©Sergio Silva/MediaGVMAP
DILI, 6 Outubru 2025 – Vise-Ministru ba Asuntus Parlamentares (VMAP), S.E. Adérito Hugo da Costa, halo intervensaun detalhadu hodi responde ba preokupasaun no kritika husi bankada parlamentár sira, hodi konfirma asaun no investimentu konkretu Governu nian.
Bankada FRETILIN hato’o sira-nia preokupasaun seriu kona-ba dezafiu ne’ebé hasoru setór saúde nian, liuliu kona-ba falta serbisu iha atendimentu báziku no nesesidade ekipamentu médiku sira.
Hatán ba preokupasaun ne’e, VMAP garante katak Governu fó hela atensaun seriu no halo investimentu ne’ebé efetivu ba setór ida ne’e.
“Ami rekoñese katak presiza haree ho seriu ba setór saúde, maibé ami-nia kompromisu la’ós lia-fuan de’it,” Vise-Ministru afirma ho konfiansa.
Nia esplika katak Governu foka hela ba pontu estratéjiku rua mak hanesan (Infraestrutura Hospitál) katak Governu kontinua halo konstrusaun ba andar lima (5) iha Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) atu hasa’e kapasidade no moderniza ospitál prinsipál nasaun nian. Projetu ambisiozu ida ne’e hatudu vizaun Governu nian ba futuru saúde ne’ebé sustentável no modernu. No (Rekursu Umanu Espesializadu) katak Governu aloka fundu signifikativu ba formasaun médiku jerál no espesialista sira, ho objetivu atu hadi’a kapasidade nasionál no hasees aan husi dependénsia ba médiku estranjeiru. Investimentu ida ne’e visa garante servisu médiku ne’ebé sustentável, profisionál no ho kualidade ba povu tomak.
“Governu nia vizaun mak atu hadi’a setór saúde ho maneira ne’ebé estruturál no naruk,” Vise-Ministru subliña.
Iha ámbitu jestaun ekonómiku, Bankada KHUNTO aprezenta proposta konstrutiva ida kona-ba modelu Lotaria Nasionál Timor-Leste, hodi rekomenda katak Lotaria tenke iha propriedade Estadu hodi maximiza benefísiu ba fundu sosiál no evita fuga reseita ba kompañia privadu sira.
Aleinde ne’e kona-ba preokupasaun deputadu sira-nian kona-ba atividade jogu ilegál online ne’ebé temi iha plenária, Vise-Ministru ba Asuntus Parlamentares, klarifika ho firme katak Governu la tolera atividade ilegál ruma no hatán ho asaun konkretu.
Vise-Ministru revela katak Servisu Intelijénsia Estadu deteta ona atividade ilegál sira antes asuntu ne’e sai diskusaun públika iha Parlamentu.
“Asaun ne’ebé Governu foti ne’e la’ós tanba de’it rona kritika, maibé tanba Servisu Intelijénsia servisu di’ak hodi deteta uluk ona atividade sira-ne’e,” nia esplika, hodi demonstra kapasidade Estadu nian atu monitoriza no kontrola seguransa nasionál.
Iha tempu hanesan, Vise-Ministru konkretiza katak Primeiru-Ministru orienta ona membru Governu relevante sira atu submete dadus no prosesu hotu-hotu kona-ba atividade ilegál sira-ne’e ba Justisa hodi prosesa tuir lei. Ida-ne’e demonstra katak Estadu iha kapasidade atu asegura ordem públika no responsabiliza krime sira.
Iha parte diskusaun kona-ba Infraestrutura nian vise-ministru mós hatán ba kestaun sira kona-ba atrazu iha projetu infraestrutura, ne’ebé hamosu husi deputadu sira. Nia rekoñese preokupasaun ne’e maibé klarifika katak atrazu ruma akontese tanba Governu tenke tuir prosesu rígu ne’ebé sujeitu ba fiskalizasaun husi Tribunál Kontas (Câmara de Contas).
“Ami la bele atua ho ‘instantániu’ de’it. Atu garante kualidade no hodi evita korrupsaun, ami tenke tuir prosesu hotu ho rigor,” nia salienta ho ênfaze.
VMAP informa mós katak Governu kontinua fó ultimatu ba kompañia sira ne’ebé la kumpri prazu servisu, hodi garante katak obra sira ramata tuir tempu no kualidade ne’ebé estabelese iha kontratu.
Plenária ne’e mós simu Relatóriu importante husi Komisaun D, ne’ebé subliña vizaun Governu nian ba futuru, inklui, Estudu kona-ba implementasaun projetu Captura no Rai Karbonu (CCS) – inisiativa ambientál importante ba sustentabilidade no Adezaun RDTL ba akordu ASEAN – ne’e sei la’o ba Komisaun Negósiu Estranjeiru nian, hodi hatudu kompromisu Governu nian ba dezenvolvimentu rejionál no ekonómiku
Atu taka nia intervensaun, Vise-Ministru ba Asuntus Parlamentares (VMAP), S.E. Adérito Hugo da Costa, halo apelu importante ba deputadu sira atu hala’o sira-nia knaar ho responsabilidade no seriedade.
Nia husu ba reprezentante povu nian atu uza de’it dadus konkretu no ofisiál husi instituisaun Estadu nian, la’ós bazeia ba “rumór” ka informasaun husi “Facebook” ne’ebé la verifikadu.
“Responsabilidade polítika tenke harii iha faktu, la’ós iha tentativa hodi halo de’it instabilidade,” VMAP subliña ho determinasaun.
VMAP remata intervensaun hodi hateten katak dalan ida ne’e mak bele defende kredibilidade instituisaun Estadu no serbi povu ho kualidade no integridade. ©MediaGVMA
Galeria
Laiha Imajen iha Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus