Press Release

𝐕𝐢𝐬𝐞-𝐏𝐫𝐢𝐦𝐞𝐢𝐫𝐮 𝐌𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭𝐫𝐮 𝐀𝐭𝐮𝐚𝐥𝐢𝐳𝐚 𝐏𝐫𝐞𝐩𝐚𝐫𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐀𝐝𝐞𝐳𝐚𝐮𝐧 𝐓𝐢𝐦𝐨𝐫-𝐋𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐍𝐢𝐚𝐧 𝐁𝐚 𝐒𝐞𝐤𝐉𝐞𝐫 𝐀𝐒𝐄𝐀𝐍

16 Oct 2025
Press Release Image
Informasi Lengkap
Asuntu

𝐕𝐢𝐬𝐞-𝐏𝐫𝐢𝐦𝐞𝐢𝐫𝐮 𝐌𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭𝐫𝐮 𝐀𝐭𝐮𝐚𝐥𝐢𝐳𝐚 𝐏𝐫𝐞𝐩𝐚𝐫𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐀𝐝𝐞𝐳𝐚𝐮𝐧 𝐓𝐢𝐦𝐨𝐫-𝐋𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐍𝐢𝐚𝐧 𝐁𝐚 𝐒𝐞𝐤𝐉𝐞𝐫 𝐀𝐒𝐄𝐀𝐍

Data Publica

16 Oct 2025

Descrisaun

15 – Oktober - 2025

Malazia; Vise-Primeiru Ministru, Ministru Koordenador ba Assuntu Sosiais, Eng, Mariano ASSANAMI Sabino, realiza enkontru bilateral hodi atualiza preparasaun Timor-Leste nia adezaun ba Sekretariu Jeral ASEAN Kao Kim Hourn, bainhira partisipa enkontru ASEAN Socio-Cultural Community Council Meeting (ASCC), iha Malazia.

Iha sorumutu bilateral ne’e, Vise-Primeiru Ministru, hato’o apresiasaun sinseru ba Sekretáriu-Jerál tanba sai uma-na’in ba enkontru bilaterál ida-ne’e, agradese mos ba Sekretariadu ASEAN no Estadu-membru ASEAN hotu-hotu ba sira-nia apoiu ba Timor-Leste nia prosesu tomak adezaun no integrasaun ba ASEAN.

Vise-Primeiru ministru, fo hanoin hikas importansia husi vizita SekJer ASEAN nian mai Timor ne’ebe subliña papél krusiál ne’ebé Sekretariadu ASEAN no Estadu-membru sira hala’o hodi fó apoiu no avalia Timor-Leste nia prontidaun ba adezaun tomak ba ASEAN.

Sekretáriu Jerál nia vizita hanesan reafirmasaun profundu ida ba kompromisu husi Estadu-membru ASEAN hotu-hotu atu apoia Timor-Leste nia dalan ba adezaun tomak, iha vizita ne’e, Kao Kim Hourn fo konvite espesial ba Prezidente Republika, José Ramos-Horta, Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, no Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão.

Vise-Primeiru Ministru, mós fó hanoin katak, Kao Kim Hourn hato’o diskursu xave ida kona-ba Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN durante sesaun ida ho membru Governu sira. Ninia kompromisu sira inklui liután partisipasaun iha lansamentu programa "Líder Futuru Timor-Leste ba ASEAN", no enkontru ho Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste no Embaixadór Rezidente sira ASEAN nian.

Instrumentu Legál sira ASCC nian, fornese atualizasaun ida kona-ba Timor-Leste nia prosesu doméstiku ba adezaun ba instrumentu legál neen (6) Komunidade Sósiu-Kulturál ASEAN nian (ASCC) ne’ebé identifika ona iha ami-nia Roteiru. Husi instrumentu neen ne’e, Timor-Leste kompleta ona prosesu doméstiku ba adezaun ba instrumentu haat tuir mai ne’e.

1. Akordu ASEAN kona-ba Poluisaun Transfronteirisu (AATHP); Akordu kona-ba Estabelesimentu Sentru ASEAN ba Biodiversidade (ACB), Karta Rede Universitáriu ASEAN nian (AUN); no Akordu Estabelesimentu Sentru ASEAN ba Envelhesimentu Ativu no Inovasaun (ACAI).

Timor-Leste prontu atu asina no depozita Instrumentu Adezaun ba instrumentu legál haat ne’e, no ami sei koordena ho Sekretariadu ASEAN kona-ba tempu no modalidade.

Instrumentu rua restu, Akordu ASEAN kona-ba Jestaun Dezastre no Resposta ba Emerjénsia (AADMER) no Akordu kona-ba Estabelesimentu Sentru Koordenadór ASEAN ba Asisténsia Umanitária ba Jestaun Dezastre (Sentru AHA) hetan ona aprovasaun no adota hosi Parlamentu Nasionál no agora hein hela publikasaun iha Jornál Repúblika (Naúkar Jornál).

Ba instrumentu jurídiku APSC no AEC nian. Timor-Leste kompleta ona ho di'ak ita-nia prosedimentu doméstika sira hanesan ASCC.

Timor-Leste notifika ona Sekretariadu ASEAN liu husi Diplomátika husu matadalan ba asinatura Karta ASEAN no Instrumentu Adezaun, Timor-Leste prepara hela ba serimónia selebrasaun husi membru na'in 11 to'o loron 26 Outubru 2025.

Programa estájiu no aneksu ba ofisiál Timor-Leste iha Sekretariadu ASEAN ba kapasitasaun sai nafatin prioridade ida ba Timor-Leste. Timor-Leste mós sei prepara atu mantein instrumentu legál sira ba Prioridade rua no prioridade tolu.

Iha Grupu Traballu Ad hoc ba dala 13 atu Dezenvolve planu Estratéjiku Sosio-Kultural ASEAN 2045 iha Singapura nu’udar espíritu kooperasaun no responsabilidade ida-ne’e, Timor-Leste espresa nia prontidaun atu sai uma-na’in ka ko-host ba Konsulta Rejionál ba dala-2 iha Dili, Timor-Leste to’o trimestre dahuluk tinan 2026 nian ne’ebé sujere iha AHWG ikus iha Vizita Hanoi.

Timor-Leste sei servisu besik ho ASEC ba preparasaun kona-ba enkontru oin mai ne’ebé mensiona ona. Hari’i Kapasidade ne'ebé oferese husi AMS no parseiru Dezenvolvimentu sira importante atu hasa'e abilidade ba ami nia ofisiál sira.

Partisipa iha enkontru bilateral ne’e, Sekretariu Jeral ASEAN ho nia estrutura, parte Timor-Leste nian, mak embaixador Timor-Leste ba Malazia, Xefe Gabinete no sira seluk tan.

 

 

 

Galeria
Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus