Press Release
SEI-MAPPF Selebra Loron Internasionál Feto Iha Hatulia
Informasi Lengkap
Asuntu
SEI-MAPPF Selebra Loron Internasionál Feto Iha Hatulia
Data Publica
20 Oct 2025
Descrisaun
Ermera; Secretaria Estadu Igualidade (SEI) konvida Ministério Agrikultura Pecuaria Pesca no Floresta (MAPPF) selebra loron Internasionál Feto ba datoluk ne’ebé ho nia tema “Investe Feto Rural Nu’udar Prezervadora Ba Ai-Han no Natureza, Dalan ba Futuru no Sustentavél no Rezilente” selebrasaun ne’e mós atu haree diretamente feto rurál sira nia atividade no dezafíu saída mak feto rurál sira enfrenta iha sira nia Suku. Atividade ne’e realiza iha loron kuarta (15/10/2025) iha Suku Leimea kraik Postu Administrativu Hatulia A.
Iha diskursu Diretór Nasionál Extensaun Agrikola (DNEFA) Ipolito da Costa ne’ebé reprezenta Ministro MAPPF hateten, Ministériu hamutuk hodi selebra loron Internasionál feto rurál, ida ne’ebé rekoiñese feto rurál sira-nia kontribuisaun ne’ebé bo’ot ba komunidade ekonomia, Saúde no Futuru.
Tinan-tinan iha loron 15 de Outobru, Governu mós fo Onra ba feto rurál sira iha mundo tomak nia forsa no dedikasaun ne’e mak feto sira ne’ebé hader antes dader servisu maka’as to’o kalan hodi asegura sira nia familia la falta ai-han no jere uma kain ho diak no mos sira nia parseiru sira.
Nia hatutan, Tema ba selebrasaun ne’e hatudu katak, feto iha papél ne’ebé importante ba dezenvolvimentu rural no setór ne’ebé importante tebes ba Timor-leste, tanba maioria populasaun Timor-Leste hela iha área rurais, tanba ne’e fo hanoin mós ba ita, katak fo kbi’it ba feto rural sira la’os de’it ba justisa maibe ne’e nesesidade ba dezenvolvimentu ne’ebé mak sustentavél. bainhira feto rural sira iha asesu ne’ebé hanesan ba rekursu no oportunidade sir a bele hasai familia no komunidade tomak husi kiak no bele kontribui ba saúde no nutrisaun familia nian.
Nia akresenta, Feto sira mós iha papel importante tebes ba dezenvolvimentu setór Agrikultura, hodi bele kontribui ba produsaun Ai-han no asegura Seguransa Ai-han iha ita nia rai laran. Peskiza forsa trabllu iha tinan 2021 hatudu katak 31% husi forsa de trablho feto nian servisu iha setór agrikultura kompara ho 24,2% husi forsa trabalho mane nian. Feto sira mós reprezenta 53% husi produtu ai-han sufisiente iha ita nia rai.
Iha fatin hanesan Secratrio Estadu Igualidade (SEI) Elvina Sousa Carvalho dehan, Area Lemea kraik, hanesan area rural ka remota tebes, dalan atu asesu mai mos la fasil, tamba ne'e mak ohin (SEI) deside selebra loron Internasionál Feto hamutuk ho komunidade sira iha area rural. selebrasaun loron Internasionál Feto iha fatin ida ne’e sai mós hanesan loron reflesaun ba membru governu no liñas ministeriais sira ne’ebe mak mai partisipa iha fatin ida ne’e hodi bele hatene no besik liu tan saida mak feto rural sira enfrenta, atu nune’e ba oin bele dezenvolve diak liu tan politika no investimentu, ne'ebé mak identifika ba iha dezenvolvimentu setór, iha Timor laran tomak, liu-liu Suku Leimea Craic.
Tema ba selebrasaun Loron Internasionál Feto ne’e mak; “Investe Feto Rural Nu’udar PrezervadoraBa Ai-Han, no Natureza, Dalan ba Futuru no Sustentavél no Rezilente.” Tema ne’e sai hanesan tema internasional no relevante ho moris feto rural sira nian iha Timor Leste. Selebrasaun ida ne’e ita mai hamutuk ho komunidade sira iha area rural atu ita bele hare diretamente feto maluk sira nia atividade iha sira nia fatin.
Selebrasaun ba loron Internasionál feto ida ne’e ba dala tolu ona, ba dala uluk ami selebra iha Munisipio Baucau iha mós area rural, no ba daruak ami selebra iha munisipio Manatuto iha mós area rural no ida ne’e ami mai selebra iha Suku Leimea Craic. Objetivu husi selebrasaun loron feto ne’e mak atu lori feto maluk sira bele hatudu sira nia servisu ka papel lolos hanesan: se sai inan, se sai inan ne'ebé diak iha mós edukauan sira, se sai to'os nain karik sai to'os nain ne'ebé diak hodi produs aihan ne'ebé mak iha nutritivu, se sai soru nain karik se sai sorun nain ne'ebé diak, hodi soru tais atu bele prezerva ita nia kultura diak liu tan, se sai funsionariu publiku karik sai funsionariu ne'ebé mak iha balansu entre uma laran no mos balansu iha kareira. Ne’e mak nia mensagem iha loron Selebrasaun Loron Internasionál Feto ne’ebé selebra iha Suku Leimea Craic.
Nune’e mós reprezenta Assosiasaun Feto Munisipio Ermera Lúcia Moniz hateten, Realsiona ho selebrasaun loron Internasionál Feto ne’ebé mak selebra ona iha ami nia Suku ami sente kontente no haksolok tebes, no ami espera katak ho selebrasaun ida ne’e sai hanesan lasu amizade ida ba Nai ulun sira atu kontinua mai tau matan ba ami feto sira iha area rural atu nafatin kapasita ami diak liu tan iha future mai.
“Ami hanesan feto rural, atividade sira ami halo mak hanesan; Soru Tais, iha mos atividade sira iha area Agrikultura no Hortikultura, no mós ativida kultura nian hanesan baku babadok no bidu hodi simu bainaka sira. Tanba ne’e ami mós hakarak husu ba Governu atu hadia ami nia Estrada no mós hari merkadu tanba iha ne’e iha mós produtu lokál barakmaibe atu ba fa’an mak difikulta tebes mai ami tanba loja Agrikultór seidauk iha no mós kondisaun Estrada a’at tebes. No ami mós kontinua husu ba SEI atu apoiu finanseiru ruma mai ami hodi hala’o ami nia atividade balu iha ami nia Suku.” Katak Lúcia
Enkuantu iha selebrasaun loron Internasional feto ne’ebé mak selebra iha Suku Leimea Craic ne’e hetan partisipasaun husi SEI, Membru Deputadu balun, reprezentante husi Liñas Ministeriais sira, Ajensia Internasionál no Nasionál, Ajensia Lokal, no mos Partisipasaun masimu husi komunidade sira, iha mos kompetisaun ba kulinaria produtu lokál. Ekipa DMEA
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus