Asuntu : 𝐑𝐞𝐳𝐮𝐥𝐭𝐚𝐝𝐮 𝐒𝐨𝐫𝐮𝐦𝐮𝐭𝐮𝐤 𝐊𝐨𝐧𝐬𝐞𝐥𝐥𝐮 𝐌𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭𝐫𝐮𝐬, 𝐋𝐨𝐫𝐨𝐧 𝟐𝟐 𝐟𝐮𝐥𝐚𝐧-𝐎𝐮𝐭𝐮𝐛𝐫𝐮 𝟐𝟎𝟐𝟓
Data Publica : 22 Oct 2025
Descrisaun :

Dili, 22 Outubru 2025

Sua-Exelénsia Ministru bá Asuntu Kombatentes Libertasaun Nasionál (MAKLN), Gil da Costa Monteiro “Oan Soru”, iha kuarta-feira, ohin, partisipa iha sorumutuk konsellu ministrus ordináriu iha Plásiu Governu, Dili.

Sorumutuk bá ohin loron, lidera direta hosi Sua-Exelénsia Primeiru-Ministru (PM) IX Governu Konstitusionál, Kay Rala Xanana Gusmão, no hetan partisipasaun másimu hosi membru governu sira tomak.

Tuir mai, Média G-MAKLN, aprezenta bá leirór sira ho detalladamente kona-bá desizaun sira ne’ebé mak KM deside no aprova ona ohin, hanesan aneksa iha komunikadu imprénsa;

Komunikadu Imprensa

Konsellu Ministru hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu Dili no deside atu autoriza Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hodi asina Memorandu Entendimentu entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste ho Governu Malázia kona-bá kooperasaun iha setór telekomunikasaun.

Memorandu Entendimentu ne’e hakarak hametin kooperasaun bilaterál iha setór telekomunikasaun, ne’ebé kobre infraestrutura, servisu, no asuntu regulatóriu, bazeia bá resiprosidade no benefísiu mútuo.

Área prinsipál sira kooperasaun nian inklui troka koñesimentu tékniku no prátika di’ak-liu, kapasitasaun institusionál, promosaun peskiza no inovasaun teknolójiku, no fasilitasaun parseria sira entre órgaun reguladór sira, operadór sira, no atór sira indústria nian iha nasaun rua ne’e.

Akordu ne’e mós prevee programa formasaun, workshop, no interkámbiu tékniku, kontribui bá dezenvolvimentu setór telekomunikasaun ne’ebé modernu liu, seguru, no efisiente, esensiál bá Timor-Leste nia progresu ekonómiku no integrasaun rejionál iha rejiaun ASEAN nia laran.

*****

Projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Céu Brites, Vise-Ministru Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, hetan mós aprovasaun. Estabelese Linha Solidariedade hodi haree bá kazu violénsia bazeia bá jéneru no violénsia hasoru labarik no joven sira.

Liña Solidariedade mak servisu gratuita, konfidensiál, oras 24 ne’ebé dezeña atu fornese kanál resposta imediata ba situasaun violénsia, hodi garante vítima sira asesu ba apoiu psikolójiku, sosiál, legál, no institusionál.

Mekanizmu foun ne’e sei jere hosi Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun no sei iha hanesan parseiru prinsipál ministériu oioin, autoridade munisípiu sira, no parseiru dezenvolvimentu sira, ho objetivu atu hametin protesaun ba vítima no koordenasaun entre servisu emerjénsia, seguransa, saúde, no justisa. Númeru úniku 116 sei asesível hosi kualkér rede nasionál telekomunikasaun nian, hodi permite eskalasaun lalais hosi kazu sira no ativasaun imediata hosi rekursu sira resposta nian iha situasaun sira ho risku iminente.

*****

Konsellu Ministru aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, kona-bá Rejime Esepsionál bá Promosaun Bazeia bá Antiguidade bá Pesoál Integradu iha Karreira Dosente.

Kareira dosente nian, ne’ebé regula hosi Dekretu-Lei No. 23/2010 hosi loron 9 fulan-Dezembru, hetan revizaun iha tinan 2023 hosi Dekretu-Lei No. 31/2023 hosi loron 31 fulan-Maiu, ne’ebé simplifika sistema hosi teste sira avaliasaun nian bá objetivu asesu no promosaun nian, hodi kria teste avaliasaun kompeténsia obrigatóriu hanesan mekanizmu progresaun primáriu.

Agora daudaun, profesór rihun-ida liu, maski sira nia dedikasaun no kontribuisaun bá dezenvolvimentu sistema edukasaun nasionál, iha hela nível ikus hosi sira ida-idak nia klase no besik atu to’o idade reforma nian. Medida ida-ne’e tuir Dekretu-Lei Númeru 9/2025, loron 30 fulan-abríl nian, ne’ebé estabelese limite idade bá terminasaun emprégu iha Administrasaun Públika iha tinan 65, hodi garante katak profesór sira ne’ebé besik reforma haree sira nia kontribuisaun bá edukasaun nasionál hetan rekoñesimentu.

Lei ne’e mós estabelese katak promosaun esepsionál sira sei hahú iha loron 1 fulan-novembru tinan 2025, bá profesór sira ne’ebé kobre iha faze dahuluk, no iha loron 1 fulan-janeiru tinan 2027, bá sira ne’ebé kobre iha faze daruak.

*****

Konsellu Ministru aprova projetu lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Agio Pereira, kona-bá Rejíme Jerál Infrasaun Administrativa.

Lei ne’e hakarak atu fornese bá sistema jurídiku nasionál rejíme komún ida ne’ebé padroniza prinsípiu, padraun, no prosedimentu sira ne’ebé aplikável bá ofensa sira ne’ebé kobre iha lejislasaun espesiál, nune’e hametin protesaun bá direitu sidadaun sira-nian hasoru Administrasaun no promove serteza no seguransa jurídika.

Tuir rejíme ne’ebé propoin, ofensa administrativa ida konsidera hanesan kualkér hahalok ilegál, típiku, no neglijénsia neebé bele hetan kastigu multa. Ho natureza administrativa, multa sei impoin hosi autoridade kompetente sira no sei iha objetivu disuazivu no edukativu, hodi rezulta iha pagamentu hosi montante ida ne’ebé estabelese hosi lei.

Infrasaun sira diferente hosi lei penál tanba sira nia natureza administrativa no funsaun sensura sosiál, ne’ebé permite resposta ida ne’ebé lalais liu no proporsionál liu bá ofensa sira ne’ebé la justifika intervensaun kriminál. Lei define regra jerál sira bá responsábilidade, klasifikasaun, no sansaun sira, inklui multa sira no, iha kazu sira ne’ebé maka todan liu, sansaun adisionál sira hanesan konfiskasaun bá patrimóniu sira, bandu atividade sira, ka suspensaun bá lisensa no autorizasaun sira.

Rejíme ne’ebé propoin mós prevee prosesu bá infrasaun ki’ik ho faze administrativa no faze judisiál bá rekursu no revizaun, ho objetivu atu garante kontrolu judisiál bá desizaun administrativa sira no salvaguarda sidadaun sira-nia direitu, liberdade no garantia sira.

*****

Ikus-liu, esbosu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hetan aprovasaun. Estabelese loron 5 fulan-Juñu nu’udár Loron Nasionál Marítima nian, ne’ebé dedika bá selebrasaun no prezervasaun tasi no biodiversidade tasi nian iha Timor-Leste, hala’o atividade sira ho objetivu atu fó apresiasaun bá nia, no promosaun partisipasaun ativa sosiedade nian, liu-liu labarik no foin-sa’e sira, iha nia protesaun. Dedikasaun bá data ne’e reflete rekoñesimentu bá importánsia tasi nian bá ekilíbriu ambientál, subsisténsia komunidade nian, no dezenvolvimentu sustentável nasaun nian, nune’e mós kompromisu Governu nian bá konservasaun rekursu tasi nian no implementasaun Polítika no Planu Asaun bá Promosaun Ekonómia Marítima ida ne’ebé Reziliente no Sustentável 2020-2055.

Rezolusaun Governu nian estabelese mós katak selebrasaun Loron Nasionál Marítima nian tenke hala’o tinan-tinan, alternadamente, iha kada munisípiu no rejiaun nasaun nian, ho envolvimentu hosi komunidade sira, autoridade rejionál no munisípiu sira, líder komunitáriu sira, organizasaun sosiedade sivíl sira, setór privádu, no sidadaun sira iha jerál, hodi reforsa valór kulturál no espirituál hosi ema tasi timoroan sira no kompromete nasionál prezervasaun tasi nian. REMATA

(𝐌𝐞́𝐝𝐢𝐚 𝐆-𝐌𝐀𝐊𝐋𝐍)

 


Voltar

Galeria


Video

Dokumentus