Governu Aprezenta OJE 2026 ba Parlamentu Nasional iha Abertura Debate Jeneralidade
Asuntu
Governu Aprezenta OJE 2026 ba Parlamentu Nasional iha Abertura Debate Jeneralidade
Data Publica
10 Nov 2025
Descrisaun
Governu Aprezenta OJE 2026 ba Parlamentu Nasionál ho lema “Investe iha Transformasaun Nasionál, Integrasaun Rejionál no Dezenvolvimentu Inkluzivu”
Dili, 05 Novembro 2025 — Iha Plenária Parlamentu Nasionál, Primeiru-Ministru S.E Kay Rala Xanana Gusmão, akompaña husi Vise-Ministru ba Asuntus Parlamentares S.E Adérito Hugo da Costa no membru sira husi IX Governu Constitucional, aprezenta no partisipa iha diskusaun ba Proposta Lei Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan fiskál 2026 iha faze jeneralidade.
Proposta Lei n°.23/VI (3a) kona-ba OJE 2026 sei halo diskusaun iha faze jeneralidade husi loron 5 to’o 7 fulan-novembru 2025. Teto orçamental OJE 2026 estabelese ho total US$ 2.291.000.000. Montante totál ne’e aloka ba Administrasaun Sentrál (AC), Seguransa Sosiál (SS), no Rejiaun Administrativu Espesiál Oe-Cusse Ambeno (RAEOA).
Iha diskursu, Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hateten ho sentidu boot bá dever no responsabilidade ne’ebé aprezenta proposta lei OJE 2026 ba Parlamentu Nasionál atu halo diskusaun no aprovasaun. Nia subliña katak la iha dúvida, diskusaun ne’e nu’udar momentu-xave ida iha vida estadu nian, ne’ebé sentraliza ba jestaun finanseira no ho nia estratéjias no eskolla polítika nasaun nian hanesan ezersísiu demokrátiku ida ne’ebé esensiál.
PM esklarese katak debate proposta lei OJE la’ós de’it atu sura númeru,
maibé atu fó sentidu ba númeru hirak-ne’e hodi responsabiliza ba investimentu sira-ne’ebé mak sei kontribui ba hadia bem-estar povu nian ho forma saudável, instruída no empreendedora. Governu nian objetivu boot maka atu implementa planu estratéjiku ida ne’ebé trasa ona iha tinan 2011, ho hanoin kona-ba kontinuidade iha polítikas, projetus inklui reformas sira, tanba ida-ne’e mak única forma atu bele alkansa vizaun kona-ba dezenvolvimentu sustentável no inkluzivu.
Xefe Governu destaka mós kona-ba nasaun nia susesu ne’ebé signifikante iha palku internasionál liu hosi kanal diplomasia. Iha tinan hirak ikus ne’e, Timor-Leste hanesan nasaun joven ida ne’ebé moris hakmatek, estável no promissora, hetan previléjiu boot ho orgullu hodi simu vizita hosi Xefe Estadu no Xefe Governu sira, Sekretáriu-Jerál Nasoens Unidas, Sua Santidade Papa Francisco, Prezidente Tribunál Internasionál ba Lei Tasi (ITLOS), inklui alta dignárius sira seluk.
Iha ajenda integrasaun iha panorama mundiál, iha fevereiru 2024, Timor-Leste adere ofisialmente ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK). Iha loron 26 fulan-outubru liuba, Timor-Leste sai membru plenu nian-dahuluk ba Assosiasaun
Nasaun sira Asia Sudeste (ASEAN) hanesan feitu istóriku no transformadora ba estadu nian.
Xefe Governu akresenta tan katak tama iha merkadu foun, liu-liu iha kuádru OMK ou ASEAN, bele multiplika oportunidades ekonomia sira no garante presensa Timor-Leste nian iha rejiaun. Rejiaun ida hanesan ASEAN iha besik US$680 millaun kliente potensiál, ne’ebé representa merkadu konsumidor boot tebes ba produtu no servisu Timor-Leste nian.
Maibé, Primeiru-Ministru haklaken katak ho oportunidades sempre mosu responsabilidades foun. Nasaun viziñu sira husi ASEAN hein hela atu Timor-Leste sai hanesan parseiru ida ne’ebé sira bele konta – parseiru ida ne’ebé bele kumpri nia promessas, ne’ebé bele administra nia rekursu sira ho forma sensata no ne’ebé bele hametin nia instituisaun sira ba mellór funsionamentu.
Ne’e signifika katak investimentu estratéjiku sira iha OJE 2026 tenke fokus ba hametin kapasidade instituisionál, dezenvolve infrastrutura, no prepara
rekursu umanu Timor-Leste nian atu kompete iha merkadu rejionál no globál. Iha sorin seluk Bankada FRETILIN hanesan partidu oposisaun boot, husu kona-ba transparénsia no akontabilidade iha jestaun OJE 2026. Sira sublinha importánsia atu prioriza setór edukasaun no saúde, inklui asegura katak orsamentu ne’e lahó benefisia de’it sentrú urbanu sira, maibé mos rejiaun rurál sira ne’ebé presiza dezenvolvimentu.
Iha parte seluk Bankada CNRT apoiu proposta OJE 2026, realsa katak orsamentu ne’e refleta kompromisu Governu nian ba dezenvolvimentu infrastrutura, kria empregu, no promove investimentu seitor privadu. Sira destaka tan kona-ba importánsia integrasaun ASEAN hanesan oportunidade boot ba kresimentu ekonomia nasionál.
Bankada Partidu Libertasaun Popular (PLP) mós sujere katak orsamentu tenke aloka fundu ne’ebé adekuadu liu ba agrikultura no dezenvolvimentu rurál, tanba maioria povu Timor-Leste moris iha área rurál no depende ba
agrikultura. Sira husu mós kona-ba planu konkretu atu redús dependénsia ba rekursu petróleu no promove diversifikasaun ekonomia.
Bankada partidu sira seluk, inklui Partido Democrático (PD) no KHUNTO, enfatiza nesesidade atu hametin governasaun lokál no fó autonomia liután ba munisípiu sira iha jestaun orsamentu. Sira husu tan kona-ba medidas atu kombate korrupsaun no asegura katak fundu públiku uza ho efetivu no efiénsia.
Diskusaun proposta iha jeneralidade sei hala’o hosi loron 5 to’o loron 7 fulan-novembru, tuir fali análize iha espesialidade hahú iha loron 13, ba períodu másimu loron sanulu, ne’ebé remata ho votasaun finál globál no haruka ba Prezidente Repúblika hodi promulga.(©MediaGVMAP)
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus