𝐏𝐑𝐎𝐏𝐎𝐒𝐓𝐀 𝐋𝐄𝐈 𝐎𝐆𝐄 𝐓𝐈𝐍𝐀𝐍 𝟐𝟎𝟐𝟔 𝐀𝐏𝐑𝐎𝐕𝐀𝐃𝐔 𝐈𝐇𝐀 𝐉𝐄𝐍𝐄𝐑𝐀𝐋𝐈𝐃𝐀𝐃𝐄

10 Nov 2025
Press Release Image
Asuntu

𝐏𝐑𝐎𝐏𝐎𝐒𝐓𝐀 𝐋𝐄𝐈 𝐎𝐆𝐄 𝐓𝐈𝐍𝐀𝐍 𝟐𝟎𝟐𝟔 𝐀𝐏𝐑𝐎𝐕𝐀𝐃𝐔 𝐈𝐇𝐀 𝐉𝐄𝐍𝐄𝐑𝐀𝐋𝐈𝐃𝐀𝐃𝐄

Data Publica

10 Nov 2025

Descrisaun

𝑃𝑎𝑟𝑙𝑎𝑚𝑒𝑛𝑡𝑢 𝑁𝑎𝑠𝑖𝑜𝑛𝑎́𝑙, 07 𝑁𝑜𝑣𝑒𝑚𝑏𝑟𝑢 2025

Parlamentu Nasionál aprova proposta Orsamentu Jerál Estadu - OJE 2026 ho valór liu billaun rua, ho votus afavór 42, abstensaun 23 no kontra 0.

Durante aprezentasaun, deputadu sira kestiona kona-ba projetu Tasi Mane, dezenvolvimentu Kampu Greater Sunrise, situasaun husi kampu Bayu Undan no investimentu seluk iha onshore no offshore.

Relasiona ho estudus ne’ebé realiza iha Beasu, Munisípiu Viqueque, antes mudansa instalsaun planta TLNG ba Natarbora, Sua Eselénsia Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão deklara katak, dadus husi estudu ne’e konvense Konsellu Konsiliasaun Obrigatória hodi simu Timor-Leste nia exijénsia atu dada kadoras husi Greater Sunrise mai Timor-Leste no ekipa husi Komissaun konsege vizita ba Suai hodi buka hatene pozisaun husi Timor-Leste nian.

Sua Eselénsia Ministru Monteiro mos fundamenta katak, kombinasaun planta TLNG husi Beaço ba Natarbora no planta refinaria no petrokimika husi Betanu ba Natarbora sei rezulta sinerjia tékniku, hodi uza máxima fasilidade existente, kontribui ba poupansa billaun ida resin, ba konstrusaun ba infraestruturas fasilitadoras. Mudansa estratéjiku ne’e mos assegura jestaun ambientál iha future.

Ba Sua Eselénsia Ministru Monteiro, la iha razaun ne’ebé sai impedimentu ba kadoras mai Timor-Leste ne’ebé tuir estudu husi Wood Group, projetu ne’e bele gasta dólar amerikanu billaun 18, maibé la nesessáriamente mai husi Fundu Petrolíferu, maske komponente balun tenke finansia husi governu.

Tuir estudu husi Wood Group, entre tinan 2032 to’o 2054, reseitas ne’ebé mak Timor-Leste bele rekolla husi kampu Greater Sunrise hamutuk billaun 54, hafoin rekupera despeza 18 billaun ba instalasaun planta sira no rezulta kriasaun empregu hamutuk rihun 17, hasa’e Produtu Internu Brutu, trava Timor-Leste husi rai naruk fiscal (fiscal clift) no efeitu sósiu ekonómiku seluk.

Dadaun ne’e, prosesu negosiasaun tékniku no komersiál lidera la’o hela, hodi finaliza Kontradu Fahe Produsaun, Kódiu Mineiru ba Petróleu no Regime Taxa. Governu mós prepara kondisaun nesesária hodi maximiza Timor-Leste nia partisipasaun, kriasaun ba infraestruturas fasilitadoras no aposta ba formasuan rekursus humanus.

Maske Bayu Undan la produz ona, sei iha rezerva ne’ebé ekivalente ho billaun walu. Hodi dezenvolve kampu Bayu Undan, existe proposta hanesan dezmantelamentu total ka parsial, Kaptura no Armajendamentu Karbonu (CCS – Sigla iha Inglez), maibé governu hakarak opta kombinasaun Bayu Undan ho kampu Chudich, atu kanaliza gás mai Timor-Leste, hodi kontinua kontribui reseitas ba estadu.

Hodi hein produsaun husi Kampu Bayu Undan II no Greater Sunrise, governu liu-husi TIMOR GAP hamutuk ho Finders Energy sei dezenvolve Jahal Kuda Tasi hodi projeta ba produsaun entre tinan 2027 ka 2028, estudu ENI ba área entrre Bayu Undan no Greater Sunrise, perfurasaun ba kampu tolu iha Covalima no prevé perfurasaun kampu rua tan, realizasaun estudu sísmiku ba Pualaka iha Natarbora, estudu iha Ailembata.

Iha área minerais, governu emite ona lisensa ba prospesaun no peskiza ba minerais metáliku no non metáliku, hamutuk 51 hodi autoriza empreza sira halo investimentu no deskobre potensialidade rikusoin iha rai-okos.

Galeria
Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus