Timor-Leste Destaka Pontu Importante Tolu iha 𝗦𝗶𝗺𝗲𝗶𝗿𝗮 𝗠𝘂𝗻𝗱𝗶𝗮́𝗹 𝗗𝗲𝘇𝗲𝗻𝘃𝗼𝗹𝘃𝗶𝗺𝗲𝗻𝘁𝘂 𝗦𝗼𝘀𝗶𝗮́𝗹 Ba 𝗗𝗮𝗿𝘂𝗮𝗸 iha Qatar.
Asuntu
Timor-Leste Destaka Pontu Importante Tolu iha 𝗦𝗶𝗺𝗲𝗶𝗿𝗮 𝗠𝘂𝗻𝗱𝗶𝗮́𝗹 𝗗𝗲𝘇𝗲𝗻𝘃𝗼𝗹𝘃𝗶𝗺𝗲𝗻𝘁𝘂 𝗦𝗼𝘀𝗶𝗮́𝗹 Ba 𝗗𝗮𝗿𝘂𝗮𝗸 iha Qatar.
Data Publica
11 Nov 2025
Descrisaun
Doha,5/11/2025: Vise-Primeiru Ministru, Ministru Kordenador ba Assuntus Sosiais, Eng. Mariano ASSANAMI Sabino, ne’ebe reprejenta husi Embaixadór Rejidente Timor-Leste ba Nasoens Unidas, Deonisio Babo Soares, destaka pontu importante tolu ba dezenvolvimentu social Timor-Leste nian iha, Simeira Mundial da-ruak ba Dezenvolvimentu Sosial nian, ne’ebe realiza iha, Nasaun Qatar, Kapital Doha.
Iha nia komentáriu sira durante Simeira Mundiál Daruak ba Dezenvolvimentu Sosiál (Tabela 2), Timor-Leste reflete kona-ba progresu globál no dezafiu sira ne'ebé sei iha dezde Deklarasaun Kopenhaga nian iha tinan 1995 kona-ba Dezenvolvimentu Sosiál.
Nia subliña katak maski iha krize globál foun sira hanesan pobreza, dezigualdade, no mudansa klimátika, maibe Timor-Leste iha prinsípiu sentrál katak, Ema mak sai Sentru ba Dezenvolvimentu, prinsipiu ne’e mak orienta ajenda nasionál ba protesaun sosiál inkluzivu nu’udar elementu xave ba hari’i dame, dignidade umana, no dezenvolvimentu sustentável.
Governu Timor-Leste iha ona politika prinsipal hodi kombate mal-nutrisaun ne’ebe sai hanesan prioridade prinsipál hodi rekoñese ida-ne’e nu’udar kestaun saúde no dezenvolvimentu. Forsa Tarefa Globál kona-ba Protesaun Sosiál ba Nutrisaun, ne’ebé lansa husi Prezidente Republika, José Ramos-Horta, ho objetivu atu halibur nasaun sira ne’ebé vulneravel hodi garante katak, la iha ema ida mak hela iha kotuk.
Liuhosi inisiativa sira hanesan programa Bolsa da Mãe Kondisionada, Saúde no Nutrisaun, nasaun ne’e hatudu oinsá transferénsia osan kondisionál ne’ebé liga ba nutrisaun bele hadi’a rezultadu saúde no hakbi’it feto sira, ho apoiu internasionál husi Fransa, Banku Dezenvolvimentu Aziátiku, no Programa Mundiál Ai-han nian.
Timor-Leste destaka lisaun xave tolu husi ninia esperiénsia, protesaun sosiál tenke haree hanesan investimentu ida, la’ós kustu ida, Kooperasaun husi fatin ida ba fatin seluk hodi halo inovasaun no haburas solidariedade no finansiamentu sustentável importante tebes atu atinji impaktu ne'ebé dura.
Ida-ne'e husu atu halo ponte ba mekanizmu finanseiru globál sira ho realidade lokál sira no reafirma kompromisu universál atu halakon hamlaha no asegura katak, labarik hotu-hotu iha protesaun no esperansa
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus