𝐋𝐀𝐍𝐒𝐀𝐌𝐄𝐍𝐓𝐔 𝐌𝐀𝐓𝐀𝐃𝐀𝐋𝐀𝐍 𝐏𝐑𝐄𝐒𝐊𝐑𝐈𝐏𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐀𝐍𝐓𝐈𝐌𝐈𝐊𝐑𝐎𝐁𝐈𝐀𝐋 𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑-𝐋𝐄𝐒𝐓𝐄

14 Nov 2025
Press Release Image
Asuntu

𝐋𝐀𝐍𝐒𝐀𝐌𝐄𝐍𝐓𝐔 𝐌𝐀𝐓𝐀𝐃𝐀𝐋𝐀𝐍 𝐏𝐑𝐄𝐒𝐊𝐑𝐈𝐏𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐀𝐍𝐓𝐈𝐌𝐈𝐊𝐑𝐎𝐁𝐈𝐀𝐋 𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑-𝐋𝐄𝐒𝐓𝐄

Data Publica

14 Nov 2025

Descrisaun

𝐃𝐢𝐥𝐢, 𝟏𝟑 𝐍𝐨𝐯𝐞𝐦𝐛𝐫𝐮 𝟐𝟎𝟐𝟓 | Dader ne’e, Sua Eselénsia Sekretáriu Estadu Pekuária (SEPE) 𝐒𝐫. 𝐉𝐨𝐬𝐞 𝐕𝐢𝐞𝐢𝐫𝐚 𝐝𝐞 𝐀𝐫𝐚𝐮́𝐣𝐨 reprezenta Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas (MAPPF) hodi partisipa iha serimónia Lansamentu ba Matadalan Preskripsaun Antimikrobial Timor-Leste iha Hotel Timor, Dili.

Serimonia lansamentu lansa direta husi Sekretáriu Estadu Pekuária ne’ebe akompaña husi Diretora Nasionál Veterinarária (DNV) dra. Joanita B. da Costa Jong ho Director, Asia-Pacific Centre for Animal Health Melborune Veterinary School Prof. Glenn F. Browning.

Iha diskursu Señor Sekretáriu Estadu lori Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas (MAPPF) nia naran hato’o kumprimentus no hakuak bot ba ekipa husi Melbourne University.

Ita nia nasaun sai hanesan membru World Trade Organization (WTO) nomos ASEAN, entaun saida mak ita tenke prepara. Laos ita koalia konseitu ekonomiku deit, maibe liu-liu nesesidades bázikus sira ne’e. Iha politika IX Governu Konstitusionál hakarak hasa’e produsaun animal ba 20%, maibe iha parte ida mos ita hare hela katak kuidadu saude baziku animal ne’e importante los, entaun ita presiza mos matadalan hodi bele guia ita liu-liu tékniku sira oinsá bele kuidadu animal hodi kontribui ba kresimentu produsaun animal iha ita nia rai doben Timor-Leste.

Lansamentu ida ne’e hare liu-ba elaborasaun matadalan, ne’e mak ita nia tékniku sira liu-liu iha Diresaun Nasionál Veterinária (DNV) nian ho profisionál veterinária sira ne’ebe koopera ho Ministériu Saúde hodi elabora ona matadalan oinsá kuidadu Saúde Báziku animal ne’ebe mak durante ne’e ita laiha. Tambá ne’e hau apresia tebes ho tékniku no parseiru internasional sira hanesan MENZIES, Fleming Fund, Universidade Melbourne, UNTL inklui klinika Privadu sira ne’ebe mak ohin marka prezensa iha ne’e.

Matadalan ida ne’e sei distribui ba iha munisipiu sira hotu estudante sira ne’ebe hala’o estudu iha area veterinaria nian nomos komunidade sira.

Governante ne’e afirma katak nia esperansa ba matadalan ida ne’e sei garante ba politika IX GK nian ne’ebe hakarak hasa’e produsaun animal ba 20% iha tinan 5 mai no ba futuru tamba ita kuidade ona animal tuir matadalan ne’e produsaun animal sei aumenta.

𝐌𝐢́𝐝𝐢𝐚 𝐒𝐄𝐏𝐄

Galeria
Video

Laiha Video

Dokumentus

Laiha Dokumentus