𝐄𝐍𝐊𝐎𝐍𝐓𝐑𝐔 𝐌𝐈𝐍𝐈𝐒𝐓𝐑𝐔 𝐓𝐑𝐀𝐍𝐒𝐏𝐎𝐑𝐓𝐄 𝐀𝐒𝐄𝐀𝐍 𝐍𝐈𝐀𝐍 𝐁Á 𝐃𝐀𝐋𝐀 𝟑𝟏 𝐀𝐏𝐑𝐎𝐕𝐀 𝐏𝐋𝐀𝐍𝐔 𝐒𝐄𝐓𝐎𝐑𝐈Á𝐋 𝐁Á 𝐓𝐑𝐀𝐍𝐒𝐏𝐎𝐑𝐓𝐄 𝟐𝟎𝟐𝟔-𝟐𝟎𝟑𝟎.
Asuntu
𝐄𝐍𝐊𝐎𝐍𝐓𝐑𝐔 𝐌𝐈𝐍𝐈𝐒𝐓𝐑𝐔 𝐓𝐑𝐀𝐍𝐒𝐏𝐎𝐑𝐓𝐄 𝐀𝐒𝐄𝐀𝐍 𝐍𝐈𝐀𝐍 𝐁Á 𝐃𝐀𝐋𝐀 𝟑𝟏 𝐀𝐏𝐑𝐎𝐕𝐀 𝐏𝐋𝐀𝐍𝐔 𝐒𝐄𝐓𝐎𝐑𝐈Á𝐋 𝐁Á 𝐓𝐑𝐀𝐍𝐒𝐏𝐎𝐑𝐓𝐄 𝟐𝟎𝟐𝟔-𝟐𝟎𝟑𝟎.
Data Publica
24 Nov 2025
Descrisaun
Nay Pyi Taw, Myanmar 20 Novembru 2025
Primeiru-Ministru Myanmar, U Nyo Saw abertura Enkontru Ministru Transporte ASEAN nian bá dala 31 Dala 31 hala'o kinta ne'e iha Otél Jasmine Nay Pi Taw.
Enkontru ne’e hetan partisipasaun husi Ministru Uniaun bá Transporte no Komunikasaun Myanmar U Mya Tun Oo, Sekretariu-Jerál ASEAN Dr. Kao Kim Hourn, ministru transporte husi nasaun membru ASEAN, ofisiál departamentu no reprezentante husi nasaun parseiru diálogu sira.
Iha ninia diskursu, Primeiru-Ministru U Nyo Saw afirma katak, tuir Vizaun Komunidade ASEAN 2045, bazeia bá pilar interligadu maka hanesan pilar polítiku , seguransa, ekonómiku, sosiál no kulturál hodi subliña importánsia integrasaun no konetividade nian hodi realiza vizaun ASEAN nian iha tinan 2025 kona-bá ema sira ne'ebé sentradu integradu liu iha Komunidade ASEAN.
Nia mós subliña katak tinan ida-ne'e marka tinan ikus husi Planu Estratejiku Transporte Kuala Lumpur (2016-2025) no inísiu Planu Setoriál Transporte ASEAN (ATSP) (2026-2030), ne'ebé sai nu'udar tempu importante bá kooperasaun transporte ASEAN nian.
Nune’e mós tuir Sekretáriu-Jerál ASEAN, Dr. Kao informa iha enkontru ne'e katak Planu Setoriál Transporte ASEAN foun (ATSP) 2026-2030 sei orienta ASEAN nia esforsu sira atu harii rejiaun ida ne'ebé sustentável, reziliente no ligadu ho di'ak hodi apoia implementasaun Planu Estratéjiku Komunidade Ekonómika ASEAN nian 2026-2030 no kontribui bá realizasaun Vizaun Komunidade ASEAN nian 2045. Nia destaka mós nesesidade bá kolaborasaun kontinua entre Estadu-membru sira ASEAN nian no Parseiru Diálogu nian sira atu garante katak transporte sai nafatin motor xave ida bá integrasaun rejionál no kreximentu sustentável.
Partisipasaun Timor-Leste nia iha enkontru ne’e hanesan enkontru da-huluk hafoin iha loron 26 fulan otubru 2025, Timor-Leste ofisialmente sai membru asean. Antes ne’e Timor-Leste partisipa enkontru sira hanesan ne’e, hanesan observadór.
Delegasaun Timor-Leste kompostu Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng.Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Xefe Gabinete José da Costa, Diretór Jerál Transporte no Komunikasaun, Constantino Fereira Soares, Xefe Gabinete Planeamentu Polítika no Kooperasaun MTK, Fernando da Cruz, Sekretáriu Ezekutivu MTK, Adeodato Caetano de Jesus Asesór ANATL-EP, Sabino Henrique noTékniku DNTT Agostinus Bruno Halle.
Ministru Manetelu iha nia entrevista bá jornalista RTTL hateten iha enkontru ne’e estadu membru ASEAN aprova dokumentu importante rua ne’ebé sei fó benefisiu mós bá Timor-Leste tanba Timor-Leste sai ona membru ASEAN.
“Agora iha dokumentu importante lubuk ida maibé ha’u temi buat rua, ida mak aprova planu Setoriál bá transporte nia 2026-2030 iha laran ne’e asuntu barak ko’alia kona-bá transporte ninia, reuniaun ohin mós aprova parseiru dokumentu ligadu bá parseiru dezenvolvimentu asean nia maka hanesan japaun, koreia no xina” dehan Ministru Manetelu iha nia entrevista ho jornalista RTTL.
Ministru Manetelu hatutan katak liuhosi aprovasau planu setoriál ne'e Timor-Leste hetan formasaun nomos apoiu sira husi sekretariadu asean.
“Primeiru hanesan membru foun ita espera katak ita mós sei hetan benefísiu husi planu Setoriál sira ne’ebé ohin ita aprova ASEAN 2026-2030 nomos programa husi parseiru dezenvlovimentu sira ita fó apresiaun ita espera katak ita sei aprezenta no ita sei hetan benefísiu husi aprovasaun dokumentu importante rua ne’e. Ita nia adezaun bá iha ASEAN hanesan organizassaun rejionál hanesan ASEAN nia dalaruma ita haree liu bá ida parte negativu deit maibé husi parte pozitivu sira ita nunka haree katak ita nia involvimentu ne’e iha benfísiu barak bá ita mak hanesan fomasaun sira ne’ebé mak durante ne’e ita nunka hetan husi parseiru dezenvolvimentu ASEAN nia agora bá oin ita sei hetan benefísiu husi treinamentu apoiu sira, ne’ebé sira fó liuhosi sekretariadu asean nia” Tenik Ministru Manetelu.
Ministru Manetelu husu bá iha entidade hotu-hotu, polítiku, tékniku no setór privadu, tenke servisu hamutuk atu lori setór transportes bele bá oin.
“Ha’u hakarak hato’o ha’u nia mensajen bá ema hotu laos de’it iha nivel polítiku deit, nivél tékniku sira, liu-liu reuniaun iha setór transportes nia espera katak timor-oan hotu-hotu ne’ebé involve an iha setór transporte nia tantu mai husi governu, setór privadu tenke servisu hamutuk ho nune’e bele dezenvolve di’ak liutan setór transporte tanba estadu no governu sei lahaluha hotu, bainhira ko’alia kona-bá transportes públiku ho partisipasaun setór privadu tantu setór aviasaun, marítima, Terrestre tenke hetan involvimentu husi setór privadu sira hanesan timor-oan tenke servisu hamutuk para oinsá mak atu lori setór transporte bele bá oin” dehan Ministru Manetelu.
Governante ne’e hateten Timor-Leste sai hanesan membru ASEAN foun, Timor-Leste hahú dezenvolve liu-liu iha setór transportes nia ho maluk sira estadu membru ASEAN, espera nasaun membru sira bele fahe sira nia esperénsia bá Timor-Leste. Timor-Leste sei aprende husi sira nomos la’os deit husi ASEAN, kooperasan bilaterál entre nasaun estadu membru sira, Timor-Leste sei hetan benefísiu barak, iha reuniaun barak ne’ebé Timor-Leste sei partisipa espera katak sei hetan esperénsia, koñesimentu ho nune’e dezenvolve setór transportes, terreste, aereo no maritima di’ak liutan.
𝐌𝐞́𝐝𝐢𝐚𝐤 𝐌𝐓𝐊
Galeria
Video
Laiha Video
Dokumentus
Laiha Dokumentus